Baltimaade suurim ja innovaatilisim ärilinnak Ülemiste City on kui varajane suvekuulutaja, mis tervitab saabuvat aastaaega julgelt ja teotahteliselt tulevikku vaatava pilguga. 

Linnakut igapäevaselt arendava meeskonna värske naeratuse (loe: brändiuuenduse) ja tarmuka pilgu taga – või õigemini ees – seisab Ursel Velve. Pole põrmugi tavapärane, et suurt kinnisvaraettevõtet juhib naisterahvas. Ülemiste Citys alates veebruarikuust aga just nii on. 

„Naudin projekte, kus aeg iial ei seisku ning kus kohtud pidevalt uute väljakutsete ja võimalustega. See siin on täpselt selline töö. Põnev ja ettearvamatu,“ naeratab Mainor Ülemiste AS-i vastne juhatuse esimees ka ise. 

Tervikliku väärtuspakkumise otsinguil 

Ursel Velve selgitab, et brändi uuendamine ei olnud mingil juhul eesmärk omaette, vaid kantud kiirest sisulisest arengust ning vajadusest luua füüsilises ja digitaalses keskkonnas ühtne kliendikogemus. “Uus identiteet jutustab selgemalt meie ambitsiooni olla eestvedaja ja mõtelda kastist välja. Nagu teevad ka paljud meie linnaku innovaatilised ettevõtted.” 

“Me ei panusta traditsioonilisele kinnisvaraarendusele, vaid keskkonna loomisele. Siin ei saa kehtida mõtteviis “nii on alati tehtud”. Meie talendid soovivad samuti pidevalt midagi uut kogeda ja areneda, seda ka töö-, õpi ja elukeskkonnas,” märgib Velve. “Kõik loodav peab moodustama neile, ettevõtetele, partneritele ja külalistele tervikliku väärtuspakkumise.” 

“Kaasame keskkonna, teenusportfelli ja hoonete arendamisse toote- ja teenusdisainereid. Teeme koostööd maailma ühe juhtiva arhitektuuribürooga Zaha Hadid. Ehk: loome linnaruumi, mis toetaks talentide arengut, aga samas mõjuks atraktiivse turismimagnetina. Kõik see kokku tekitab uusi väärtusi ka Tallinnale ja Eestile tervikuna,” peab Velve samuti oluliseks. 

Aina avatum on Ülemiste City testkeskkonnana, millest soovitakse ajapikku kujundada omanäoline teenus. „Ka riigil ja Tallinna linnal on eesmärk luua rohkem teadusarenduskeskusi. Soovime pakkuda kiiret kasvukeskkonda, kus testimine on tootearenduse loomulik osa. Ootame Volkswageni tuules siia teisigi rahvusvaheliste suurettevõtete innovatsiooniüksusi. Nad saavad tagasisidet 13 000 talendilt ja ligi 500 ettevõttelt,“ hindab Velve suurfirmade ja start-up’ide koosluse mõlemapoolselt üha väärtuslikumaks. 

Velve lisab, et Test City kontseptsioon ei ole midagi eraldiseisvat, vaid kõike loodavat saab linnakus järgi proovida või ette katsetada. Toodete ja teenuste testimine võiks olla iga arenduse loomulik osa. 

Ülemiste City Radar uuring tuvastas, et linnakus toimetavast 73 eri rahvusest välismaalasest koguni 91% on kõrgharitud. Vähe sellest, suur osa neist omab doktorikraadi. „Kartus, et Eestisse voolab sotsiaalabi vajav kontingent, vähemalt siin küll kuidagi põhjendatud ei ole. Vastupidi, koondame oma ala tippspetsialiste, kes loovad tervele ühiskonnale ligi kaks korda suuremat lisandväärtust,“ ütleb Velve. 

Panus talendi töökvaliteedil ja rahulolul 

Mullu avatud Ülemiste Tervisemaja lõi Velve sõnul vundamendi, kuhu rajada terviseinnovatsiooni ja -ennetusega seotud algatusi. 

“Ükski ettevõte ei saa olla terve ja õnnelik, kui tema inimesed ei ole terved ja õnnelikud. Parasjagu on 100 Ülemiste City inimest Activate 100 projekti raames mentorite näpunäidete järgi häkkimas oma füüsilist, vaimset või sotsiaalset tervist. Juuni keskel toimuvad koostöös Tartu Ülikooliga tervisemüksatonid, mille abil lahendame nende tervise väljakutseid nii füüsilises keskkonnas kui ettevõtete siseselt.” 

Ta toob välja vahva väljendi, mis linnakus populaarsust kogumas: tööl hoosolemine. „Tänapäeval soovitakse töökeskkonda, kus tagatud ka võimalus vaimu puhata, kogukondlikult läbi käia ja teenuseid tarbida. Seepärast ongi meie loodava innovatsiooni kese ühemõtteliselt inimene,“ sõnab ettevõtte varasem arendus- ja innovatsioonijuht, kes omandanud Liverpooli ülikoolis rahvusvahelise turunduse magistrikraadi. 

„Koostöös Tartu Ülikooliga talendi tervisemudeli loomine ja arendamine on maailmas ainulaadne. Just sel moel, tuginedes teadmiste- ja teaduspõhisusel ning läbimõeldusel, tahame erinevates valdkondades algatusi ellu rakendada ning järjest innustavamat talendikeskkonda luua.“ 

Kuidas kutsuda ellu roheinnovatsiooni 

Kogukonna vaimsele tervisele mõeldakse ka läbi erinevate roheprojektide. Velve tõmbab ajalise paralleeli, meenutades Mainori looja Ülo Pärnitsa üht paljudest julgetest otsustest. 

„Ta tegi esimesse eraparki meeletult suure investeeringu. Nüüd kogeme, et taoline mõtteviis on saanud üheks kutsuvaks tulukeseks. Soovime rohelisuse vööndit kindlasti edasi arendada,“ sõnab Velve ja üldistab: „Esimese COVID-i laine ajal leidsid inimesed pääsetee RMK matkaradadelt. Tahaks kangesti loota, et autousk väheneb ja saame ka linnakeskkonna muuta järjest inimsõbralikumaks.“ 

Samamoodi omistatakse rohelist mõtteviisi juurutades võtmetähtsust keskkonna jätkusuutlikkusele. „Oleme Rohetiigri projekti üks algatajatest. Nägime, et siinne keskkonna jalajälg on väga suur ning kaardistasime 30 valdkonda, kus saame olla tunduvalt jätkusuutlikumad,“ räägib Velve. “Saime teada, et Ülemiste Citys kasutatakse aasta jooksul 13-korruselise maja mahus ühekordseid pakendeid. Suvel võtame kasutusele Ringkarbi lahenduse, et teha esimesed sammud ühekordsetest pakenditest loobumise suunas.”