Uudised

10 võimalust ekspertidelt, kuidas viia töötajate tervis järgmisele tasemele

,   5 minutit lugemist

Järjest enam jõuab ettevõtjateni arusaam, et meeskonna tervisesse panustamine aitab kaasa äri edukusele. Töötajate tervise valdkonnas on aga väljakutseid mitmeid. Neil teemadel arutlesid enam kui 20 valdkonna tippspetsialisti Ülemiste City Tervisekonverentsil, kus fookuses olid kolm tervise põhivaldkonda – inimese vaimne, füüsiline ja sotsiaalne tervis.   

Digimeditsiin aitab minutitega õigete spetsialistideni

Soome päritolu ning maailmas hoogsalt kasvav digitaalsete tervishoiuteenuste pakkuja Mehiläinen OY äriüksuse juht Andreas Taalase arvates peavad inimesed võrreldes varasemaga oluliseks just kiiret juurdepääsu professionaalsetele ravivõimalustele. “Kuigi me kanname sisuliselt igapäevaselt endaga kaasas kõikide võimalustega digikliinikut, siis Eesti turul on digitaalse ja kaugmeditsiini arenguruumi küllaga,” ütles Taalas. “Meie igapäeva tervisekäitumist muudab see mitmel viisil ning olulisem neist on see, et töötajad ei pea ootama kuudepikkuselt arsti järjekorras, vaid jõuavad minutitega õige spetsialistini.”


Töö tähenduslikkus annab tugeva aluse vaimsele heaolule


Üle 200 teadusartikli avaldanud Oslo ülikooli psühholoogia professor Arne Holte usub, et ettevõtte edukus on otseselt seotud ettevõtte töötajate vaimse tervisega. “Tervist propageeriv organisatsioon töötajatele seitse vaimse tervise õigust: identiteeditunnet, elu tähendusrikkuse tunnetamist, meisterlikkust, kuuluvustunnet ning turva-, osalus- ja kogukonnatunnet,” ütles Holte. “Hea vaimne tervis töökohal ei põhine sellel, et töökoht teeks meid õnnelikuks vaid selles, et meie tööl oleks tähendus,” ütles Holte. 

Mõõdukas stress aitab kaasa sooritusele

Tallinna Ülikooli sotsiaaltervise professor Merike Sisaski arvates on vähene ja mõõdukas stress on vajalik selleks, et inimestel tekiks tegutsemistahe ja soovi pingutada. “Stress muutub negatiivseks sellisel juhul kui inimestel puudub võimalus ja tahe stressireaktsiooni välja lülitada. Seejärel hakkab tekkima kurnatus, väsimus ja sealt edasi juba võivad tekkida vaimse tervise tõsisemad probleemid ja tööalane läbipõlemine.” Lahendusena pakkus Sisask välja, et sellisel juhul tuleks end kindlasti maandada ja olla hetkes kõigi oma meeltega. “Vaata, kuula, nuusuta ja kompa,” soovitas Sisask. 

Kiire töötempo toetamisel on tööandjal oluline roll


Kõrgete töönõudmiste, väheste tööressursside ja vähene eneseregulatsiooni võimekus võib viia töötajad läbipõlemiseni. “Kui töötajas tekitavad stressi näiteks lühikesed tähtajad ja ta ei jõua päeva jooksul kõiki tööülesandeid lõpetada, tuleks aidata seada töötajale prioriteete ning analüüsida tähtaegade relevantsust. Vajadusel ning võimalusel tuleks võtta inimesi tööle juurde,” tõi töö- ja organisatsioonipsühholoog Pia Pedanik praktilise abinõu, kuidas võidelda töötajate läbipõlemisega. “Kui töö tekitab pinget ja stressi, võiks tööandja pakkuda töötajale vaimse tervise spetsialisti juurdepääsu tööandja kulul,” ütles Pedanik. 


Kõnnikoosolekud annavad võimaluse aktiivseteks koosolekuteks

Eesti lennufirma Xfly personalijuht Uwa Odefa ütles, et füüsiliselt aktiivne püsimine on kasulik vaimsele tervisele, produktiivsusele ja stressi juhtimisele. “Kõige tähtsam on muuta liikumine ja aktiivne elustiil organisatsioonikultuuri osaks. Seeläbi saame luua rituaalid, mis füüsilise liikumise väärtusi edasi kannavad,” ütles Odefa. Üheks võimalikuks lahenduseks on ka koostöös Tartu Ülikooli liikumislaboriga Ülemiste Citys asuv kõnnikoosolekurada, mis edendab liikuvat eluviisi ja annab inimestele rohkem põhjuseid värskes õhus viibimiseks.  

Jahe ja kuiv õhk tagavad produktiivse töökeskkonna


Suure osa töötaja füüsilisest tervisest määrab ka töökeskkond. Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski ütles, et erinevad helid, värvid, lõhnad, tekstuurid, valgus ja isegi ventilatsioon mängivad olulist rolli selles, kui produktiivsed saavad töötajad päeva jooksul olla. “Tavahoonetes puudub õhu niisutamise vajalikkus. Mida jahedam ja kuivem õhk, seda värskemalt tunnevad end töötajad,” tõi Kurnitski praktilise näite. 

40% inimestest peaks magama rohkem

Tervisest rääkides ei saa me ilma ka tervislikust toitumisest ja unest. Piisav uni tagab kehalise jõu ning päevase hea toimetuleku. Unearst Tuuliki Hion ütleset maailmas on aastas ligi 100 000 surma põhjuseks ebapiisav uneaeg ja ligi 40% inimestest magab vähem kui neile ettenähtud. “Vähemalt tund enne uneaega tuleks unustada nutiseadmete kasutus ning voodisoleku ajad peaksid olema regulaarsed,” lisas Hion. 

Tervislik toitumine ei tähenda rangeid ettekirjutisi


Toitumisnõustaja Kristin Oja ütles, et inimese energia- ja toitainete saamine vastama keha vajadustele, mitte rangetele ettekirjutistele. “Püsiva tervisliku tulemuse annab vaid selline lähenemine, mida inimene on võimeline elukestvalt jälgima, tundes end seejuures energilise ja rõõmsana,” soovitas Oja. 


Põgusad vestlused lõunapausil loovad ühtekuuluvust ja muudavad meeskondi tugevamaks

Tartu Ülikooli professori Triin Vihalemma sõnul on sotsiaalne tervis vähem teadvustatud ent siiski oluline. Eelmisel aastal Tartu Ülikooli poolt koostatud uuringust selgus, et Ülemiste Citys töötavatel inimestel on näiteks 62% tööväliselt tekkinud sõpru või tuttavaid linnakus ning 50% leiab, et linnakus on „minu inimesed“. “Teisalt ei tähenda sotsiaalne tervis töökohas ainult ühiseid pidusid ja ressursimahukaid ettevõtmise, vaid ka põgusate suhete väärtustamist. Näiteks kontakti loov ja sõbralik töökultuur või kohvi- ja lõunapausid põgusate vestlustega,” ütles Vihalemm. 

Ühised väljakutsed panevad inimesed liikuma


Nortali talentide partner Getter Toome tõi välja, et Nortalis kui rahvusvahelises ettevõttes on töötajate sotsiaalsele tervisele tähelepanu juhtimine jagatud erinevatel tasemetele. “Iga töötaja edukas teekond algab juba esimesest päevast, mil algab tema sisseelamisperiood,” ütles Toome.  Ühe lahendusena tõi Toome välja YuMuuv rakenduse. “Organisatsiooni saab globaalselt liikuma suunata läbi erinevate liikumisväljakutsete, mida tehnoloogia pakub,” ütles Toome. 

Hoitud tervis tagab pideva tööhoo ja pühendunud meeskonna


Ülemiste Cityt juhtiva Mainor AS-i juhatuse esimees Kadi Pärnits soovitab tööandjatel mõelda kastist välja, sest innovaatilisi võimalusi tänaste töötajate tervise hoidmiseks ning toetamiseks on mitmeid. Heaks teenäitajaks on meile Põhjamaad, kus töötajate tervise hoidmiseks päevast päeva pingutatakse – olgu selleks digimeditsiini väljatöötamine või indiviidile keskenduv lähenemine. “Tänaste tegevustega probleemide ennetamine aitab ära hoida suurt koormust haiglatele ja tervishoiule ning tagajärgedega tegelemise asemel saab keskenduda hoopis töötajate tervise edendamisele,” ütles Pärnits ning lisas, et just juhtidel on suur roll taolise mentaliteedi juurutamisel organisatsiooni kultuuri. “Kui töötajate tervis on hoitud, läheb ka töö ladusamalt ning meeskonna vaatest saavad kõik rakendada enda täit potentsiaali – olla tööhoos pühendunud meeskonna toel,” lisas Pärnits.   

Ülemiste Citys arendatakse igakülgselt tervisevaldkonda, toetamaks linnaku kasvutempot ja järgimaks tervisetehnoloogia arenguid. Olgu selleks erinevate sportimisvõimaluste loomine või -võistluste korraldamine, teadmiste jagamine, töötoad, coaching’ud, terviseteenuste arendamine, tööandja tervisekindlustus koostöös IFi ning Qvalitasega ning koostöö teadusega.  Tänaseks on Ülemiste Citys  250 spetsialistiga tervisemaja ning paari aasta pärast on juba üle 650 tervisespetsialisti kogukonna tervise eest hoolt kandmas.

Baltimaade suurimat ärilinnakut Ülemiste Cityt arendavad Mainor AS, Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS. Linnaku 36 hektaril on välja ehitatud 150 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, mis on koduks ligi 500 ettevõttele ning kus töötab, õpib ja elab üle 14 000 inimese.  

Viimased uudised

Kõik uudised