Kümned tippettevõtjad ja eksperdid arutlesid septembris Tallinnas toimunud rahvusvahelisel Ülemiste City Future Forumil, kuidas leida ja hoida talente, milliseks kujuneb rohekeskkonna olulisus ning mil moel mõjutavad innovaatilised andme- ja teadmistepõhised lahendused aina muutuvat äri- ja linnaruumi.

Andmete kasutamine selleks, et mõista ja prognoosida, mida inimesed linnaruumilt ja ettevõtetelt ootavad, on lapsekingades. Avalik andmete turg tõstaks aga tegijate motivatsiooni ning andmete abil saab elavdada majandust, planeerida linnasid ja tuvastada ühiskonna valupunkte. Kõike seda aga siis, kui talentide põud ei hakka pidurdama tehnoloogiaettevõtete arengut ja talentidele pakutavad töökohad suudavad täita nende ootusi, tõdesid rahvusvahelised eksperdid hiljutisel konverentsil. Siin on peamised trendid, mis kirjeldavad nende hinnangul tuleviku ärimaailma.

1. Ükssarvikute innovatsioon sünnib terves väärtusahelas.
Tuleviku ärimudelite puhul keskenduvad ettevõtted üha enam innovatsioonile kogu väärtusahela ulatuses. See tähendab ka ettevõtte tegevusala laiendamist läbi eri tootmisahela lülide, näiteks alustades materjalitootmisega ja lõpetades tootepõhise teenuse pakkumisega kliendile. Tehnoloogiaettevõttes pole olulised vaid programmeerijad, vaid innovatsioon peab sündima kogu väärtusahela raames ja seda ka pikendama.

Suurima lisandväärtuse saamiseks tasub väärtusahelat n-ö katta mitmekordselt ja erinevate valdkondade toodete osas. Siin on lisaks Skeletonile heaks näiteks ka Bolt, kes alustas transporditeenuse pakkumisega ning on tänaseks laienenud tõukerataste, toidukulleri teenuse ja autorendini välja. On selge, et nende jaoks loeb kogu väärtusahel, mitte ainult üks ahela link.

“Mõneprotsendilise kasvu aastas saavutab ka klassikalise ärimudeliga, kuid selleks, et mitmekordselt kasvada, tuleks panustada üha rohkem kogu väärtusahelasse. Ükssarvikuks ei saa lihtsalt kedagi teist kopeerides ja tehes sama asja näiteks 20% paremini. Seevastu kogu väärtusahela puhul saab tõsta oma toote või teenuse väärtust igas etapis, mis kokkuvõttes annab soovitud kiire kasvu,” leiab Skeleton Technologies’i autotööstuse ja äriarenduse asepresident dr Sebastian Pohlmann.

Täpsemalt on ükssarviku loomiseks vaja enamat kui lihtsalt ideed – tarvis on visiooni. Kuidas aga ükssarvikut ära tunda?

• Ükssarvik ei ole vaid arvuliselt äratuntav: ta pakub käegakatsutavat lahendust.
• Ükssarvik asub oma valdkonnas võtmepositsioonil.
• Ükssarvik teab, mida tehnoloogia hästi teeb ja mida mitte: tema fookus on selge.
• Ükssarvik omab tervikpilti ja vaatab kaugemale kui teised.

Eesti tugevuseks ükssarvikute loomisel on digitaaloskused. Tuleviku rohetrendide valguses on näha lendu tõusmas üha enam ettevõtteid, kes suudavad lõigata kasu ja rakendavad oma digioskuseid roheküsimuste lahendamiseks.

2. Start-up’id suurettevõtte sees – mõlemad lõikavad kasu üksteise tugevustest.
Tulevikuinnovatsiooni puhul saab näha kasvavat väärtusloomet suurettevõtete sees, kes kaasavad oma tegevusse ambitsioonikaid start-up’e. Sellistes innovatsiooni ökosüsteemides saab suurettevõte kasu start-up’i innovatsiooni kiirusest ja julgest lähenemisest, samas kui start-up võidab suurettevõtte usaldusväärsusest, ressurssidest ja kliendibaasist. Taolise ökosüsteemi toimimise aluseks on kiirus, usaldus, liikmete mitmekesisus ja jagatud väärtused.

Rootsi innovatsiooniinkubaatori ja start-up’e koondava ABB SynerLeap tegevjuht Peter Löfgren tutvustas säärase koostöö näiteid, mida on neil tänaseks ette näidata juba üle 140. Kui 2019. aasta alguses soovis ABB SynerLeapi abil suurettevõtetega käed lüüa 33 start-up’i, siis 2021. aastaks oli liitunud juba 96 alustavat ettevõtet ning see trend ei näi langevat.

Näiteks on ABB SynerLeapiga liitunud tehnoloogiahiid Microsoft, et rakendada start-up’ide innovatsioonivõimekust. Tänaseks on tehnoloogia jagamise ja start-up’ide koostöö tulemusena valminud rohkem kui 200 digitaalset lahendust, mida ABB saab oma erinevates tootearendustes kasutada.

Innovaatilise äritegevuse juures on nii start-up’ide kui ka suurettevõtete puhul oluline pädevus, töötajate vabadus, tegevuste mõtestatus ja õiged koostööpartnerid. Ehk siis:

• Tasub veenduda, et ettevõttes oleks alati ajakohane pädevus.
• Töötajatele tuleks anda vabadus uuenduste tegemiseks ja uurimiseks teatud aja jooksul.
• Mõelda läbi täpne protsess ideede kujundamiseks.
• Teha koostööd parimate ülikoolidega.

3. Andmetega kauplemiseks peab tekkima andmeturg.
Andmeid tekib tänapäeval kõikjalt ja lugematus koguses – hinnanguliselt kahekordistub andmete hulk igal aastal. Andmetest on huvitatud nii avalik kui ka erasektor, näiteks ettevõtte investeeringute tegemisel või edasiste tegevuste planeerimisel. Tehnoloogia kiire arengu najal võib andmetega süsteemselt kauplemisest tulevikus saada koguni täiesti uus ärisuund, arutlesid tehnoloogiaettevõtete juhid. Eelduseks on IT-ettevõtete innovatsioon ja uudne ärimudel, mis toetaks seesuguse andmeturu tekkimist. “Kui keegi saab sellise ärimudeli valmis, on muutused kiired tulema,” tõdes Eesti IT-ettevõtte Nortal ärijuht Peeter Smitt.

Andmeid, mida koguda, on seejuures igasuguseid – parkimine, transport ja liikumine, internetikasutus, mobiilikasutus jne. Panelistid nõustusid, et kui ühiskonnal on vaja lahendada valusaid probleeme, saadakse ülemaailmsete andmete vahendusega hakkama. Näiteks on seda juba tehtud terviseandmetega Covid-tingimustes.

Igal juhul on aga ühiskonna huvi, et andmete abil loodaks väärtust, mis aitab midagi reaalselt muuta või edasi arendada. Andmete ühildavus keskkonnaprobleemide lahendamiseks on järgmine, mille tarbeks on vaja ühist globaalset tegevust ja investeeringuid.

4. Digiriigid napsavad globaalsed talendid, kui digitaliseerivad ka regulatsioonid.
Maailmas valitseb ajalooliselt kõige suurem talentide põud, mis hinnanguliselt läheb 2030. aastaks maailmamajandusele maksma ligi 8,5 triljonit dollarit. See on raha, mis ettevõtted ja riigid kaotavad, sest neil lihtsalt ei ole vajalikku tööjõudu.

Piirideülese töörändega tegeleva Jobbaticali tegevjuhi Karoli Hindriksi sõnul ei pääse reaalsuses paljud inimesed töötamiseks soovitud riiki ja nende palkamine on suisa keeruline. Kuigi digimaalimas on toimunud kiired muutused ja erasektor on nendega väga hästi kaasa läinud, pidurdavad ka digitaalselt kõige edukamad riigid oma arengut, reguleerides inimeste rännet eelmise sajandi põhimõtete järgi. Töötajate puuduse süvenedes on aga üha tõenäolisem, et digiriigid hakkavad jõulisemalt töörännet digitaliseerima ja lihtsustama, et meelitada enda juurde globaalselt atraktiivse tööjõu.

5. Globaalseid talente meelitab üha enam uuendusmeelne ja turvaline keskkond, mitte vaid töökoht.
Koostööks tõeliste talentidega peavad ettevõtted mõtlema üha rohkem sellele, kuidas luua talendist lähtuvaid töökohti, mitte suruda lihtsalt talenti olemasolevale töökohale. “Vaja on luua talentidele atraktiivne keskkond ja töökohad, mis meelitavad neid siia tulema ja siin edasi arenema,” rõhutas tarkvaraettevõtte Helmes innovatsioonijuht Meelis Lang.

Eesti Rahvusvahelise maja tegevjuht Leonardo Ortega rõhutas, et Eestis on palju väärtusi, millega talenti meelitada: eesti inimeste ja ettevõtete digitaalsuse lembus, võimalus väga lihtsasti rääkida ettevõtte juhtkonnaga ja turvalisus – nii turvaline, et Mehhikost pärit Ortega silmis pole isegi siinses meres laineid.

6. Tulevikulinn on loodusega üks.
Ilmekaks näiteks inimeste ja looduse kooslusest on Hiina Wuhani linn, mis linnastumise tulemusena vaevles aastaid üleujutuste käes, kuniks rannikualadele hakati looma ulatuslikke rohealasid koos lopsaka taimestikuga. 2020. aastal saabunud rekordilise sajuga ja pikk vihmaperiood, kus päevas lisandus kuni 472 mm vihmavett, tõestas, et loodusega koostööst oli kasu. Hoolimata rekordiliselt alla sadanud vee kogusest ei tekkinud linnas ühtegi tõsist üleujutust.

UK ajaloolane, The Times’i ajakirjanik ja viie raamatu autor Ben Wilson leiab, et kõige edukamad tulevikulinnad saavadki olema just need, kes oskavad ära kasutada looduse pakutavaid hüvesid. Ehk siis tulevikulinnade planeerimisel on võtmeteguriks inimeste ja looduse vaheline kooslus – rohealade suurendamine, autokesksuse vähendamine ja õhukvaliteedi parandamine.

7. Biohäkkimisest saab loomulik osa tervise arendamisest.
Rootsi ettevõtja ja biohäkker Hannes Sapiens Sjoblad usub, et tulevikus saab tehnoloogia terviseandmete abil üha edukamalt hoolitseda meie tervise eest. Näiteks on ta endale lasknud paigaldada nahaaluse kiibi, mis mõõdab temperatuuri, kuid on arendatav ka teiste tervisenäitajate tuvastamiseks. Seejuures usub Sjoblad, et tulevikus ei ole kergemate vaevustega patsientidel enam isegi haiglasse asja – haigla funktsioonid peavad digilahenduste abil jõudma ise patsiendi juurde.

Biohäkkimine ei ole ainult andmete kogumine ja analüüsimine. Järjest reaalsemaks muutub ka oskus inimese nn koodi lugeda ja ümber teha, lülitades välja vajalikke geene või lisades juurde puuduolevaid. Ehk siis andmetepõhisest tervisearendamisest liigutakse üha enam soovunelmate täitmise ja igavese elu suunas.

8. Ükssarvikute loojaid eristab globaalne mõtlemine ja vastutus.
Kõigest 1,3 miljoni elanikuga Eesti on tehnoloogia ja IT-sektori arengu tõttu ükssarvikute poolest maailmas esirinnas. IT-ettevõtte Eurora personalijuht Estel Pukk tõi välja silmapaistvate talentide kolm peamist omadust, mis aitavad kaasa ükssarvikute loomisele:

• nad “räägivad klientide keeles” ehk nad tahavad muuta klientide elu paremaks ja mõtlevad korraga miljonitele klientidele;
• nad kasutavad teadlikult tehnoloogia pakutavaid võimalusi;
• neil on nn peakontori geen – sõltumata rollist võtavad enda peale strateegilise vastutuse klientidele globaalselt väärtust luua.

Talentide salapära on püüdnud lahti muukida ka teadlased, kes on selgitanud välja talendikate inimeste ühised iseloomujooned. Selgub, et talendid on üldjuhul ambitsioonikad, kohusetundlikud, avameelsed ja enesekindlad, mis ühiskonnas võib aga väljenduda lausa ülbusena. Peamine on see, et nad on aktiivsed ühiskonnaliikmed, kes järgivad oma veendumusi, kuid vajavad samas väljakutseid.

9. Töötaja tervisest saab töötaja ja tööandja ühine ambitsioon.
Kuigi sageli mõtlevad inimesed tervisega seonduvatest tegevustest kui millestki, millega tegeleda töövälisel ajal, siis tegelikult peavad just tööandjad ja linnaplaneerijad mõtlema üha enam sellele, mida tervislike eluviiside toetamiseks ära teha töö aega silmas pidades, leiab Tartu ülikooli teadlane ja psühholoog Andero Uusberg.

Näiteks on Ülemiste City ärilinnak koostöös Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainoriga loonud teadusliku mudeli Ülemiste City Radar, mille abil on muuhulgas võimalik arendada linnaku üle 13 000 inimese tervisekäitumist. Tartu Ülikooliga koostöös loodav Ülemiste City maailmas ainulaadne tervisemudel aitab aga juhtida talentide nii füüsilise, vaimse kui ka sotsiaalse tervise arendamist.

Ettevõtmisi töötajate tervise edendamiseks leiab aga üha rohkem. Näiteks on nutikate jalgrattahoidjate ja rattaparklate looja Bikeep teinud töötajatele mitmeid algatusi nagu “Bike to work” või “Pedal to the medal”, et motiveerida ka oma inimesi tervislikumalt liikuma. Telekomiettevõtte Tele2 on aga Eestis kehtestanud töökultuuri, kus vaimsest tervisest räägitakse avatult ja kõikidel töötajatel on võimalus pöörduda ettevõttesisese nõustaja poole. Nõustaja ülesanne on kuulata ja võimalusel anda nõu, kui töötaja tunneb, et on jõudnud suluseisu, kust väljumiseks on vaja abi.

10. Kõikvõimsa tehnoloogia eduloos avaneb tööturg neile, kes ei mahu “raamidesse”.
Tehnoloogia areng on loonud vajaduse kiirelt kohaneda ja selles edukad multitalendid on nõutud üle maailma. Kiire kohanemisvõime kõrval on üha enam hinnas ka talendid, kes ei mahu “raamidesse” ja kes esitavad väljakutsuvaid ideid.

Globaalsel tööturul võib ka kultuurierinevustest saada seega eelis, sest just need inimesed toovad ettevõttesse uut mõtlemist. “Riik püüab tööjõumigratsiooni käigus meelitada enda juurde teatud tüüpi inimesi, aga erinevus on see, mis rikastab,” tõdes eduka IT-ettevõtte Playtech Estonia tegevjuht Ivo Lasn, kelle sõnul sai Playtech ükssarvikuks just tänu avatud meelele ja suhetele Iisraeliga.

Tulevikutrendide üle arutlesid Eesti tippettevõtjad ja eksperdid Tallinnas 8.–10. septembril meie linnakus toimunud konverentsil Ülemiste City Future Forum. Teiste seas astusid üles Skeleton Technologiesi autotööstuse ja äriarenduse asepresident dr Sebastian Pohlmann, Briti ajaloolane ja kirjanik Ben Wilson, Rootsi ettevõtja ja biohäkker Hannes Sapiens Sjöblad ning Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk.