Ülemiste City visiooniks on autovabaks muutumine. Aastaks 2025 plaanib linnak sõiduautode kasutamist ühe inimese kohta vähendada kuni kaks korda ning aastaks 2030 unistatakse juba täielikult autovabast linnaku südamest.

„Meie soov on linnaruumi ümberjagamine nii, et kvaliteetselt saaks liigelda kõik liikumisviisid,“ ütles Mainor Ülemiste innovatsioonijuht Ursel Velve. „Testid ja pilootprojektid võimaldavad aru saada, kuidas seda teostada ning mil viisil sellised logistikalahendused rohelisse linnakeskkonda sobitada.” 

Clevoni müügijuht Mihkel Ilp sõnas, et ettevõte testis koostöös DPD-ga erinevaid ärikaasuseid. Katsetamiskeskkonnana teenuse ülesehitamiseks ning robotsõiduki testimiseks sobis Ülemiste City hästi nii oma suuruselt kui ka ambitsioonilt olla tark roheline ärilinn. „Ülemiste City eesmärk on olla eesrindlik äri-hub. DPD  katsetas Ülemistes hub + elektrisõiduk kontseptsiooni, et saada seda ala tulevikus teenindada, kui see muutub autovabaks,“ selgitas Mihkel Ilp. Ta lisas, et osapooled tulid mõttega kohe kaasa ja projekt käivitati kiiresti.

DPD kasutas pakkide kättetoimetamiseks Ülemiste Citys Clevoni robotkullerit CLEVON 1 alates 2022. aasta septembrist detsembrini ehk kolm kuud, robotkuller läbis selle ajaga ligemale 900 kilomeetrit ja teenindades 120 klienti.

Testimine pidi vastama mitmele küsimusele:

• Milliseid tegevusi nõuab autonoomse robotkulleri kasutamine kauba saatjalt ja milliseid kullerettevõttelt?
• Kas muuta on vaja tarbimiskäitumist?
• Kuidas võtavad teenuse vastu nii äri- kui erakliendid?
• Kui sobilik on selleks linnaku infrastruktuur ja kas robotkuller võiks olla ärilinnakus sobiv viis pakkide kättetoimetamiseks? 

DPD juht Remo Kirss lausus oma kogemust kirjeldades, et Test City oli otsast lõpuni läbimõeldud projektipõhine lähenemine. „Ülemiste City poolelt oli hea ja professionaalne projektijuhtimine. Kui hakkasime testimisvõimalust arutama, siis tuli lauale selge dokumentatsioon, kuidas nad seda võtavad ja millised on hindamiskriteeriumid. See pani mõtlema nüanssidele, millele ise alguses ei mõelnud.“ Remo Kirss lisas, et autonoomse sõiduki jaoks oli Ülemiste City test ainulaadseks kogemuseks. Varasemalt on DPD küll testinud robotkullerit Hollandis suletud territooriumil, aga mitte sellises linnakeskkonnas.  

„Saime selge ülevaate sellest, mida teada tahtsime ning samuti tagasisidet klientide vastuvõtlikkuse kohta sellisel viisil pakke saada,“ märkis Remo Kirss. Testperiood näitas, et ärikliendile selline lahendus veel nii hästi ei sobinud ning hetkel nähakse autonoomse robotkulleri paremat sobivust erakliendi viimase miili teenindamisel, seetõttu liikus DPD Ülemiste City testperioodi lõppedes teenust edasi testima Peetri asumisse.  

Teine katsetajate tõdemus oli see, et suurema efektiivsuse tagamiseks tuleb pakirobotile lisada mitme kapiga pealisrakendus, mida ka tehti. Algselt oli pakirobotil üks kaubaruum ja kaupa sai viia ühele kliendile korraga. 

Mihkel Ilp lausus, et robotkulleri testperioodi üheks õppetunniks oli kliendi vajaduste selgem teadvustamine. „Inimesed ei saanud aru sellest, miks pakitoomise protsessi on muudetud. Pakk ei tulnud harjumuspäraselt kulleriga kontori uks taha, vaid sellele tuli alla maja ette vastu minna. Samuti pole Eestis kombeks erapakkide töö juurde saatmine, siis oleks ka motivatsioon olnud teine paki vastuvõtmiseks. Sellises keskkonnas jäi see ikkagi niššilogistikaks,“ selgitas ta. 

Pakirobotite testimine Eestis pälvis kogu DPD grupi tähelepanu ning kokku kutsuti autonoomsete sõidukite töörühm. Töörühma eesmärk on kaardistada autonoomsete sõidukite arendajad, nende sobivus pakiäriga ja erinevate arendajate tehnoloogiaid ning võimalikku pakiveoks integreerimise sobivust.