Uudised

Mainor Ülemiste uus juht Ursel Velve: innovatsioon peab olema inimeste teenistuses

,   3 minutit lugemist

Alates 12. veebruarist asub Ülemiste Cityt arendava Mainor Ülemiste ASi juhatuse esimehena ametisse viimastel aastatel Baltimaade suurima ärilinnaku innovatsioonijuhina tegutsenud Ursel Velve.  

Liverpooli Ülikoolis rahvusvahelise turunduse magistrikraadi omandanud Velve täidab Mainor Ülemiste juhatuse liikme kohustusi 2015. aastast. 2017 asus ta ettevõtte arendusjuhiks, 2019 alustas Ülemiste City innovatsioonijuhina.Mainorisse tuli Velve Samsung Electronicsist, kus töötas Eesti piirkonna juhina.  

“Juhivahetusega ei muutu ettevõtte strateegilised eesmärgid, kuid fookus uuendusmeelsusele ja teadmistepõhisusele kindlasti suureneb. Ursel on senistes rollides Ülemiste City Baltimaade suurimaks ärilinnakuks kasvamisel juba aastaid panustanud. Nüüd lisandub suurem vastutus, ent koos sellega võimalus lisada Ülemiste City kui tuleviku linna arengusse veel selgemalt innovatsiooni ja tarkust. Luues targale tööle unikaalset keskkonda, suudame mõjutada nii Eesti kui ka Baltimaade konkurentsivõimet,“ sõnas Mainor AS nõukogu esimees Guido Pärnits.  

Naissoost tippjuht kinnisvarasektoris on haruldus, mis aga Velvet ei heiduta. „Vastutus saab olema senisest suurem ja kalender tihedam, aga olen loomu poolest töökas ja muutustele avatud inimene. Pööraseid ideid eelistan alati mugavustsoonile. Võtsin suure väljakutse vastu peamiselt kahel põhjusel: omaniku ambitsioonikas tulevikunägemus paelub mind ja ma tean senisele üsna pikale ühistöö kogemusele tuginedes, et suudame selle meeskonnaga korda saata suuri asju,“ heitis Ursel Velve pilgu eesootavasse.  

„Jätkan ettevõtte pikaajalise ja toimiva strateegia elluviimist,“ sõnas Velve.

„Selgelt püsivad fookuses inimesed – ehk kõik need enam kui 12 000 vahvat talenti, kes linnakus igapäevaselt toimetavad. Innovatsioon peab olema nende heaolu teenistuses. Võtan neile ja uutele tulijatele võimalikult innustava töö- ja elukeskkonna loomist tõelise südameasjana. Soovin, et nad saaksid siin olla sotsiaalselt aktiivsed ja tervisest pakatavad ning et neid liidaks ühtekuuluvustunne.“  

Velve rõhutas, et alanud aastal soovitakse seniste prioriteetide kõrval koostöös emaettevõtte Mainoriga täistuuridel käivitada Test City kontseptsioon, mis on Tuleviku linna professuurile hädavajalik arendus.  

“Huvi ja potentsiaal säärase lähenemise vastu on järjest suurem. Mitmed linnaku tehnoloogiaettevõtted soovivad tooteid meie keskkonnas katsetada. Kasu on mõlemapoolne – nii ettevõtetele kui siinsele 36 hektari suurusele linnaruumile,” sõnas Velve. “Tulevikuvaates näen tekkival võimekusel märksa laiemat mõju, mida EAS või me ise saame suurte välisfirmade Eesti turule kaasamisel ära kasutada. Volkswageni globaalse arendusüksuse Ülemiste Citysse kolimine on sel suunal hea näide.“  

Tuleviku linna neli olulist valdkonda

Tuleviku linnas peab Velve oluliseks nelja valdkonna arendamist. Need on: rohelisus ehk Rohetiigri kaasabil rohepöörde läbiviimine; talentide tervis ehk koostöös Tartu Ülikooli teadlaste ja linnaku start-up’idega tervisliku linna mudeli loomine; teadmised ehk koolituskrediidi ja uue hariduskvartali loomine; innovatsioon ehk testkeskkonnana uute ideede sünnipaigaks olemine.  

Mainor Ülemiste juhatusse lisandub ettevõtte pikaajaline kliendikogemuse juht Teet Raudsep, kes töötas enne Mainorisse tulekut Telefonica Internationalis, on Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor vilistlane ja omandamas magistrikraadi Tartu Ülikoolis.  

„Usume valitud visiooni ja arendame linnakut pikast vaatest lähtudes. Jätkame erinevate innovatsioonile keskenduvate projektidega, samuti uue hariduskompleksi ja tervisemaja 2 rajamisega, aga ka  elupindade ning kultuuri, spordi ja teadmiste mitmekesistamist pakkuvate tegevuste arendamisega. Peame tähtsaks, et linnakus leiduks aina rohkem põnevaid teenuseid ja tegevusi ka töövälisel ajal,“ märkis Raudsep. 

Samuti tõi ta välja, et aina suuremat tähendust omab täisväärtusliku töökeskkonna loomine. „Kontorite vajadus ei kao kuhugi. Nad muutuvad tegevuspõhiseks ja pigem meeskonnatööd soodustavaks. Alma Tominga rohehoone kavandamisel pöörasid arhitektid erilist tähelepanu töötajate loovust ja produktiivsust tõstvatele ruumilahendustele. Ülemistel töötamine peab olema kordades mõnusam kui kodus.“ 

Seotud uudised

Kõik uudised

Viimased uudised

Kõik uudised