Uudised

Liikumistaristu arendamine vajab selget andmepõhist arusaama, kuidas panna linnaruumis end mugavalt tundma kõik, olenemata sellest, kas eelistatakse liigelda jala, jalgratta, ühissõiduki või autoga. Vaja oleks saavutada liikumisvabadus eri liikumisviiside eduka kombineerimisega, sest see mõjutab otseselt ka inimeste tervist, leidsid Ülemiste Citys toimunud Tulevikulinna liikuvuse visioonihommikul Tallinna abilinnapea Joel Jesse, Mainor Ülemiste juhatuse esimees Sten Pärnits, Telliskivi TLN juhatuse liige Katrina Šokman ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) juhatuse esimees Ursel Velve.

„Ülemiste City on viimastel aastatel näinud selgelt, kuidas kajastuvad andmetes ühistranspordi muudatused. Trammiühenduse katkestamine tõstis kohe autokasutajate arvu ning sama oli trend Mustamäe suunalt tulijatega, kui võeti ära buss nr 64,” rääkis Pärnits. 

Abilinnapea Joel Jesse sõnul aitavad ka linnas paremaid planeerimisotsuseid teha andmed valideerimisandmetest erinevatel viisidel liiklejate loenduste tulemusteni. „Näiteks valideerimisandmetest saab teada, millised on jätkureisid ja kas võib olla mõistlik panna sinna otseliin või liine kombineerida.“ Abilinnapea rõhutas ka vajadust muuta ohutumaks kohti, kus jalakäijate ja ratturite teekond on kõige ohtlikum nagu näiteks Tartu mnt viadukti tunnel või Endla tänava kergliiklustunnelid.

Liikuvusandmed on olulised ka arendajatele. Nii Ülemiste City kui ka Telliskivi TLN koguvad infot, kust ja milliste liikumisvahenditega saabutakse. Infot kasutatakse linnakute arendamiseks. Näiteks Ülemiste City kasutab Fyma ja Telia Crowd Insightsi liikuvusandmeid, et muu hulgas otsustada, millisest linnaosast tulijatel ühistranspordi osas king kõige rohkem pigistab, kas linnak vajab juurde auto ja jalgratta parkimiskohti või võiks rõhku panna hoopis rohealade laiendamisele. Olulisemaid liikuvusandmeid jagatakse Pärnitsa sõnul Tallinnaga, et linnal oleks võimalik parandada näiteks piirkonna ligipääsetavust. Infot jagatakse ka GreenCity teenuses osalevate rentnikega.

Telliskiviski on abiks Fyma rakendus. „Andmestikku kasutame järelduste ja otsuste tegemisel. Näiteks selleks, et muuta linnakusisesed viidasüsteemid inimestele mugavamaks. Samas liikuvuses tuleb vaadata teekonda tervikuna, mis tähendab, et linnakud ja linnavõim peavad koostööd tegema. Oluline ei ole ainult see, et saan rattaga tulla, vaid et teekond oleks mulle meeldiv,” lisas Telliskivi TLN juhatuse liige Katrina Šokman. 

Liikumisviisi valik mõjutab otseselt inimeste tervist ja nii linnal kui arendajatel on suur roll selles, kui mugav on inimestel linnaruumis liigelda. „Juhil on oluline roll töötajate tervisekäitumise ja liikumisharjumuste kujundamisel. Ülemiste City Bike2Work väljakutse on selleks väga praktiline tööriist, mis aitab muuta liikumise loomulikuks osaks igapäevasest töökultuurist. EIS on heaks näiteks, kuidas järjepidev eestvedamine annab tulemusi – oleme kahe aastaga tõusnud Bike2Work väljakutsel teisest kümnest kolme parima hulka,“ lisas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) juhatuse esimees Ursel Velve.

Bike2Work väljakutset on Ülemiste Citys peetud 2022. aastast. Sel aastal liitus sellega ka Telliskivi TLN ärilinnak. Ülemiste City väljakutse võitja sai Sportlandi poolt elektrijalgratta. 

Pärnitsa sõnul on Ülemiste Citys välja töötatud tervisemudeli järgi vastutajaid kolm: töötaja, ettevõte ja arendaja. „See on ilus kolmainsus, igaühel on oma roll. Ettevõte ja arendaja peavad looma võimalused ja küll siis ka töötajad hakkavad tervislikumalt liikuma.”