Koostöös Tartu Ülikooli teadlastega valmib meie linnakust maailmas ainulaadne mudel tervislikust linnast, kus töötamine võiks olla iga inimese unelm.  

Kuigi projekt on alles alguses, soostusid AS Mainor juhatuse liige Eneken Titov ja Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia osakonna juht Andero Uusberg jagama tervisliku linna mudeli loomise telgitaguseid.

Talent on tervena edukam

“Idee sai alguse sellest, et mõtlesime, mida on vaja teha selleks, et toetada talenti tema töös ja kuidas saaks tööandja, linnak ja töötaja ise – nii ettevõtte sees kui linnaruumis – töökeskkond siinkohal kaasa aidata,” sõnas Titov, ja lisas, et mida tervem on töötaja, seda efektiivsem ja edukam on ta ka oma töös. 

Terviseteemadega on küll mitmel pool tegeletud, kuid tavaliselt võetakse arvesse vaid üht või kaht faktorit, nagu füüsiline aktiivsus ja vaimne tervis. Tervisliku linna mudeli eesmärk on luua talendi vaimset, füüsilist kui ka sotsiaalset heaolu toetav terviklik keskkond. 

“Tahame leida teaduslikku põhjendust, millised tegurid ja kuidas avaldab inimese tervisele mõju ning kuidas saaks neid tegureid parimal võimalikul viisil talendi heaks tööle panna,” märkis Titov. Vähemalt sama oluline on hoolitseda vaimse tervise eest ning tagada, et ka töökeskkond oleks toetav. 

Teadlased tulid appi

Siinkohal tulidki appi Tartu Ülikooli teadlased, kes viivad läbi uuringut, mis valmib kolmes etapis. Kaasatakse terviseteadlasi, psühholooge kui ka sotsiolooge ja kommunikatsiooniteadlasi.

Esimeses etapis uuritakse, kuidas ärilinnakud mõjutavad inimeste tervist ja tööalast sooritust. Järgmisena vaadatakse, milline on Ülemiste City inimeste tervisekäitumine ning ettevõtete valmisolek aidata kaasa töötajate tervise hoidmisele ja edendamisele. 

Kolmandas faasis korraldatakse “müksaton” ehk intensiivne arenduspäev, kus otsitakse lahendusi, mil viisil saaks inimeste käitumist tervislikumaks muuta. Müksaton lähtub ideest, et käitumise eetiliseks ja efektiivseks mõjutamiseks tasub muuta käitumise põhjuseid, mis asuvad nii inimese mõttemaailmas kui tema tegutsemisruumis. 

Sekkumispunktide leidmiseks analüüsitakse müksatoni käigus tervisekäitumise psühholoogilisi mehhanisme ning õpitakse tundma teaduskirjanduses tõhusaks osutunud sekkumisviise. Müksatoni korraldavad Ülemiste City tervise-edendamise projekti raames Tartu Ülikooli käitumisteadlased, kes aitavad hiljem valminud lahendusi ka ellu viia ning tulevikus saab neid rakendada ka teistes linnades ja linnakutes üle maailma. 

“Praegu on põnev hetk – oleme uurimuse teise etapi juures, alustasime andmekogumisega,” nentis Uusberg. Valmistutakse ka oktoobris algavaks kolmandaks etapiks, mille käigus otsitakse võimalusi inimeste füüsilise ja vaimse sotsiaalse heaolu parandamiseks. 

Efektiivsed moodused käitumise mõjutamiseks

Kuigi uurimisprotsess alles käib, saab juba välja tuua mõned võimalused, kuidas inimeste käitumist mõjutada. Näiteks leiti, et kui püüda inimesi mingisugusel teemal harida, siis ei ole kasu vaid rääkimisest. Kõige efektiivsem on see, kui kasutada korraga rohkem kui ühte mõjutajat – informeerida ja samal ajal luua ka võimalusi.  

Uusberg toetus oma töös uuringutele, mis püüavad mõjutada tervisekäitumise mingit aspekti. Ühe näitena tõi ta välja kontorisse seisulaudade paigaldamise. Sellel võib olla isegi mitu kasutegurit: ühelt poolt tekib nii võistlusmoment, mis lisab ka sotsiaalse mõõtme. “Ettevõtte eri osakonnad saaks teha omavahel võistluse kui palju on keegi seisnud,” märkis Uusberg. 

Teise näitena tõi Uusberg välja inimese käitumise mõjutamise ajendite kaudu. “Sageli toimib just see, kui tervisliku käitumise ajend ei ole tervis ise,” sõnas ta. Seda saab realiseerida näiteks nii, et laua taga istumise asemel viiakse koosolekuid läbi õues jalutades. 

Tervislik valik algab tervislikumast võimalusest 

Peamine väljakutse ongi Uusbergi sõnul just mudeli mitmekihilisus – kolme mõjutegurit (vaimne, sotsiaalne ja füüsiline heaolu) jälgitakse omakorda kolmelt erinevalt tasandilt – mida saaks ära teha töötaja ise, mida tööandja ja mida linnak tervikuna. 

Arvesse tuleb võtta mitmeid aspekte: mida teevad inimesed töötaja ümber, kuidas see teda mõjutab või mis on need ajendid, mis inimest üldse käituma panevad. 

“Kui linnak mõtleb, kuidas tervise eesmärke tabada, siis palju on seotud võimaluste loomisega,” sõnas Uusberg. 

“Praegu on tõenduspõhine mudel olemas, nüüd kaardistame põhjalikult, mis on meie linnaku eripärad, talentide harjumused ja kogemused ning seejärel saab teha informatsiooni põhjal järeldused ning hakata talentidele erinevaid tervise toetamise võimalusi juba suuremas mahus pakkuma,” lisas Titov.