Uudised

Mida õpiti maailma esimesest päris liikluses osalevast isesõitvast ühistransporditeenusest?

,   4 minutit lugemist

Isejuhtivatel sõidukitel põhineva liiklustuleviku moodustamisel mängib Eesti märkimisväärset rolli. Nimelt integreeriti möödunud suvel esmakordselt maailmas isejuhtiv ühistransport Ülemiste Citys tavaliiklusesse. Projekt õnnestus edukalt, kuid tagamaad on veel seni jäänud paljudele valgustamata. Milline oli tagasiside ja mida õpiti?

Iseauto sõitis kokku enam kui 2000 kilomeetrit ja teenindas üle 500 inimese

Konsortsiumi partneriteks Iseauto projektis olid Modern Mobility, Taltech, Auve Tech, Fleetcomplete – kõik arendasid sõidukit ning teenusplatvormi jooksvalt. Kenasti illustreerib seda süsteem, mis edastas busside liikumist peatustesse reaalajas. Kui Kadriorus katsetati vaid isejuhtivat bussi, siis Ülemiste Citys eksisteeris juba omaette teenusplatvorm, mis ühendas ühtsesse liikuvuse ökosüsteemi bussid, nutikad peatused ja kontrollkeskuse.

“Antud piloodi käigus me nõudluspõhist transporti veel pakkuda ei saanud, aga tulevikus on kindlasti plaanis seda proovida,” räägib Ülemiste City innovatsioonijuht Ursel Velve. Ta jätkab, et sel juhul tuleksid bussid siis, kui on tõesti vaja sõita, ning marsruutide efektiivsust korrigeerib vastavalt nõudlusele tarkvara rakendus. Omandatud kogemuste baasil soovitakse esimesena maailmas osutada ka isejuhtivatel bussidel põhinevat last-mile-teenust, mis oleks ühendatud tavaparase ühistranspordivõrgustikuga.

Kolme kuu jooksul, mis projekt kestis, sõitis Iseautoga üle 500 inimese ja kokku läbiti 2500 kilomeetrit. See oli parasjagu pikk aeg, et isejuhtivust reaalsetes oludes igakülgselt hinnata. Teenuse aeg oli ELi projektiga ette määratud. Nüüd asub konsortsium analoogset teenust FABULOS-nimelise projekti raames pakkuma ka mujal Euroopas, näiteks Kreekas Lamia linnas. Ettevõtmise suur eesmärk ongi samuti integreerida isesõitvad bussid meie liikluse loomulikuks osaks. 

Tulevikus muutub isejuhtiv transport nõudluspõhiseks

Kas isesõitvad masinad võiksid asendada traditsioonilist ühistransporti, autosid või jalgsi käimist, sõltub vastuste alusel suuresti ilmastikust. Pilootprojekt viidi läbi suvel, aga tulevikus katsetatakse Iseautot kindlasti ka teistes ilmaoludes.

“Soovime tulevikus kindlasti veel osaleda mõnes innovatsiooniprojektis või Euroopa Liidu poolt välja pandud ettevõtmises, kus isejuhtivaid sõidukeid veelgi enam katsetada,” jätkab Velve. “Lähitulevikus sõidaksid masinad nõudluspõhiselt, näiteks saaks neid tellida äpi või nutika bussipeatuse kaudu. Süsteem planeeriks marsruudi vastavalt inimeste vajadustele ning tühjalt sõitvad bussid kaoks minevikku. See võimaldaks ka praegu linnakut läbivad suured bussid jätta käima vaid peamagistraalidele, kuhu isesõidukid nõudluspõhiselt inimesi ette transpordiksid.

Muide, Ülemiste Citys katsetati suvel ka Iseauto teleopereerimist tavaliikluses, kus bussi juhiti kõrghoone 10ndalt korruselt. TalTech on tõestanud, et 5G abil saab neid busse juhtida lausa teisest riigist, TalTechi territooriumil asunud Iseautot on juhitud näiteks Saksamaalt.”

Iseauto käis sooritas liikluseksami just nagu kõik teised juhid liikluses

Kindlasti peab mainima, et bussid sooritasid ka Maanteeameti liikluseksami, just nagu kõik teised juhid liikluses. Nagu kord ja kohus, läbiti ka tehnoülevaatus enne teedele asumist. Suurematest edasiminekutest tuleb mainida bussi hakkamasaamist üsna keerulistes liiklusoludes – Ülemiste marsruudil oli mitmeid ristmikke, vasakpöördeid, trammiteede ületusi, jalakäijate ülekäigukohti jne. Võrdluseks võib tuua, et sama projekti raames Soomes sõitev isejuhtiv buss sooritas ainult parempöördeid ehk lihtsamalt öeldes sõitis vaid ringi. 

Kahtlemata areneb isejuhtivate busside tehnoloogia ja ka bussid ise ajas väga kiiresti ning AuveTech võtab arvesse ka antud piloodist saadud tagasisidet. Reisijate tagasisidest tuli välja soov, et buss võiks sõita kiiremini. Antud faktori puhul seisab hetkel ees Maanteeameti regulatsioon, tagamaks suuremat turvalisust. “Lisaks oodati ka rohkem ja paindlikumaid marsruute,” lisab Velve. Loomulikult ei saa unustada hiljuti toimunud liiklusõnnetust, mida meedias omajagu kajastati. Sellest õpiti, et tavajuhid ei ole veel päris valmis hindama isejuhtivate sõidukite liikumiskiirust. Tähtsaim osa on aga siiski reisijate poolne märguanne, et isejuhtivate sõidukite tulekuks ollakse valmis ning neid ollakse valmis “sotsiaalselt” aktsepteerima.

Sõidukatsetused ei pääsenud humoorikate juhtumiteta

Ülemiste piirkonna inimesed on Iseauto suhtes väga positiivselt meelestatud ning on valmis selle teenust edaspidigi testima ja katsetama. “Vahepeal nägime isegi eakamaid prouasid, kes oma sõbrannad ja lapselapsed siia sõitma tõid,” naeratab Velve. Nii sõidu kui ka turvalisusega seotud kogemusi hinnati kõrgelt, inimesed isejuhtiva autoga sõita ei karda. Üllatavalt suur osa — suisa kaks kolmandikku küsitletutest — oli nõus seda eelistama oma igapäevastes liikumistes ning rohkem kui pooled oleksid valmis Iseautot isegi ilma turvaoperaatorita katsetama.

Ettevõtmise juhtpartneri Modern Mobility esindaja Tanel Talve meenutab ka, et lisaks entusiastlikele proovijatele tuli ette mitmeid humoorikaid seiku. 

“Kord leidsime Lennujaama peatusest ühe eakama proua, kes olenemata oma rasketest kottidest ja kodinatest keeldus Iseauto pardale astumast, nimetades seda veel põrgumasinaks,” räägib Talve lõbusalt. Küsimuse peale kuhu proua läheb, vastas ta, et Öpiku maja poole, mis oli ühtlasi ka Iseauto lõpupeatuseks. “Meie masina peale ta lõpuks ei tulnudki, kuid järgmine päev oli kahe sõbrannaga platsis oma esimest lõbusõitu tegema,” muigab ta.

Seotud uudised

Kõik uudised

Viimased uudised

Kõik uudised