Tehnoloogia- ja start-up sektoris on tekkinud palju põnevaid uusi ameteid, mille jaoks ülikoolis otseselt haridust omandada ei saa. Kuidas selline amet käppa saada – kas kiirelt arenevas maailmas muutub ka kraadiõpe ja oma hariduse saab vastupidiselt harjunud õppekavade järgimisele hoopis ise kokku kombineerida? Ja kuidas seda teha?

Üks võimalus selleks on Euroopas populaarsust koguvad mikrokraadiprogrammid, mis jõudsid sellest õppeaastast ka Eesti kõrgkoolidesse. Rääkisime Tartu Ülikooli, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori ja TalTechi esindajatega, kuidas aitavad need inimesi pidevalt muutuval tööturul. 

Loo ise oma magistrikraadi kava

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainori õppeprorektor Ly Hõbe ütles, et Euroopa Liidu juhtivate ekspertide hinnangul peavad inimesed järgmise 10 aasta jooksul enda olemasolevaid kvalifikatsioone uuendama, et tööturu muutustega kaasas käia. “Areng on kiire, mistõttu peab inimene kiirelt ka uued oskused omandama,” märkis Hõbe. 

“Siinkohal ongi mikrokraadiprogrammis osalemine hea võimalus, kuidas lühema ajaga olemasolevaid teadmisi täiendada või õppida selgeks midagi täiesti uut,” sõnas Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja Tiia Ristolainen. 

Kuigi mikrokraadiprogrammid on kõikides ülikoolides tasulised, leidub neile ikkagi väga palju tahtjaid. Programmidega saavad liituda nii värskelt gümnaasiumi lõpetanud kui need, kes on omandanud kõrghariduse juba aastaid tagasi. Mitmed programmid on saadaval ka Ülemiste City koolituskrediidi lehel. 

“Eesmärk olekski tuua juba erialast haridust omavaid inimesi tagasi kooli,” nentis Hõbe. “Näiteks inimene, kes on omandanud magistrikraadi 20 aastat tagasi ja tunneb, et tahaks juurde õppida värskemat juhtimisalast kompetentsi.” Siinkohal on kasuteguriks ka see, et kokku tulevad eri kogemustega inimesed, kes asuvad omavahel kogemusi ja mõtteid vahetama. 

“Programmi läbimine on näiteks heaks võimaluseks neile, kes peavad vajalikuks õppida uusi aineid, kuid ei ei soovi kogu õppekava võtta või tahavad enne tasemeõppesse õppima asumist oma valikus kindlad olla või soovivad elus hoopis erialast kannapööret teha,” sõnas Ristolainen. Mikrokraadiprogrammid erinevad tavaõppest selle poolest, et on mahult oluliselt väiksemad. 

Programmid on loodud nii, et programmi läbinul oleks edaspidi soovi korral võimalus jätkata õppimist tasemeõppe õppekaval ning jõuda ka kraadi omandamiseni. Nii TalTechi, EEK Mainori kui TÜ esindajad sõnasid, et kuigi mikrokraadiprogrammid on täna veel arendamisjärgus, saab tulevikus eri programme tavaõppega kombineerides saada endale ka bakalaureuse- või magistrikraadi. 

Programmidesse on suur tung

Tartu Ülikool korraldab sügissemestrist mikrokraadiprogramme, mis on mahus 12-24 EAP-d ja kestavad 1-2 semestrit. Ristolaineni sõnul on ülikooli programmid väga populaarsed. “Kuulutasime välja vastuvõtu 20 programmile, millele  registreerus üle 250 õppija,” ütles Ristolainen. 

Mõned programmid, nagu näiteks “Muusikaprodutsent”, olid isegi niivõrd menukad, et paraku ei saanud kõiki soovijaid vastu võtta. Populaarseimad olid veel “Tõlkeabiprogrammid, masintõlge ja veebipõhised töövahendid Euroopa Liidu tekstide näitel”, “Loovettevõtja”, “Innovatsiooni mikrokraad”, “Andmeanalüüs”, ​​”Süsteemianalüüs”ning ”Põhiteadmised ja -oskused karjäärinõustamiseks”.  

Mikrokraadiprogrammile oli palju tahtjaid ka TalTechis – 130st esitatud avaldusest võeti vastu vaid 86. TalTechis saab mikrokraadi omandada 1 kuni 3 semestri jooksul, maksimaalselt 45 EAP ulatuses, enamasti võtavad õpilased aga 12-18 EAP-d. 

TalTechi avatud ülikooli juht Hanno Tombergi sõnul olid populaarseimad erialad  “Programmeerimine”, kuhu võeti vastu 30 tahtjat. “Ühiskonnas on suur huvi just IT-valdkonna vastu. Mõned on õppinud programmeerima kas keskkoolis või omal käel, kuid siin saavad nad lisaks ka akadeemilise poole,” selgitas Tomberg. Lisaks olid menukad ka “Äriprotsessid” ja “Turundus”, kuhu sai vastavalt 17 ja 8 tudengit.

Võimalused õpingute rahastamiseks

Kuigi eelpool mainitud, et mikrokraadiprogrammid on tasulised, leidub Eestis mitmeid võimalusi, kuidas õpinguid rahastada. Ristolainen rääkis, et kuigi peamiselt olid Tartu Ülikoolis kandideerijateks töötavad täiskasvanud õppijad, leidus ka õppida soovijaid, kelle õpingute eest tasub Eesti Töötukassa. 

Ülemiste City toetab enda kogukonna enesetäiendamist, pakkudes neile koolituskrediiti – kõik linnaku ettevõtted saavad krediiti koolitustele tasuta. Koolituskrediidi platvorm koondab kõigi suurimate Eesti ülikoolide kursused ühele lehele, et ei peaks eraldi kõigi ülikoolide lehtedelt avatud koolitusi eraldi välja otsima. Koolituskrediidi eesmärk on julgustada töötajaid osalema (täiend-)koolitustel ning laiendada seeläbi ettevõtete ja kõrgkoolide vahelist koostööd. Nii saab ka Ülemiste City kogukond ennast mikrokraadidega tasuta arendada. 

Programmid veel arendusjärgus

Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor on mikrokraadiprogrammide arendamine veel töös – esimesed tudengid asuvad õppima 2022. aasta kevadsemestril. EEK Mainoris saab võtta mikrokraadiprogrammi aineid 5-15 EAP ulatuses. Eesmärk on pakkuda tudengitele spetsiifilisi süvendatud teadmisi. “Programm peab laskuma detailidesse ja käsitlema eriala rohkem sügavuti kui tavaõppes,” sõnas Hõbe. 

“Mikrokraadid võiks olla tulevikus uute teadmiste omandamise vorm,” ütles Tomberg. Ta lisas, et keskenduda tuleks sellele, kuidas programme veel paremini läbi viia. “Ülikoolide võimekus kavasid pakkuda on paraku piiratud, mistõttu peame sihtima selle suunas, kus nähakse suuremat huvi ja tungi,” sõnas Tomberg. 

Ka Tartu Ülikoolil on plaanis programmide arendamisega edasi töötada. “Järgmisel õppeaastal tuleb programme kindlasti juurde, kuid töö nendega alles käib,” ütles Ristolainen. Ka olemasolevate programmidega plaanib Tartu Ülikool edaspidi jätkata. Kuna mikrokraadiprogrammi eesmärk on muuhulgas anda inimestele võimalusi täiendada oma teadmisi ja oskusi, et olla tööturul konkurentsivõimeline, teevad ülikoolid koostööd ka potentsiaalsete tööandjatega. “Meil on plaanis suhelda tööandjatega, et selgitada välja, millised mikrokraadiprogrammid veel välja töötada tuleks,” rääkis Ristolainen.