Tartu Ülikool ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor on välja töötanud linnalise keskkonna arendamiseks mõeldud tööriista Radar, millega saab koguda konkreetse piirkonna kohta andmeid viies eri valdkonnas.

Maailmas ainulaadset mõõdikut kasutab hetkel Ülemiste City selleks, et kogutud andmete abil strateegiliselt planeerida linnaku tulevikku. Ülemiste majanduse uurimise idee käis välja Ülo Pärnits juba 2015. aastal, kuid Radari lõplik versioon, kus majandusnäitajad on üks osa, valmis alles tänavu.

“Ülo Pärnitsal oli idee, et Ülemiste City peaks uurima, kuidas siinsetel ettevõtetel läheb ja kas siinne keskkond aitab neil olla parem kui nende sektoril Eestis tervikuna,” rääkis Mainori juhatuse esimees Kadi Pärnits, kelle eestvedamisel arenes välja Radari lõplik versioon. Selle abil hinnatakse, kas linnaku teatud perioodiks seatud strateegilised eesmärgid on saavutatud. “Radar on modulaarne andmepõhine tööriist, mis koosneb enam kui 300 KPI-st ehk võtmenäitajast, mille abil kogutakse andmeid linnaku jaoks viie olulise valdkonna kohta: majandus, keskkond, teenused, teadmised ja kogukond,” selgitas Pärnits.

Näiteks näeb majandustulemustest, et targa äri linnak on Eesti kolmas majanduslinn Tallinna ja Tartu järel. Kui Tallinna ettevõtlussektori tööjõumaksud moodustasid 2024. aastal 53,9% ja Tartu omad 6,1%, siis Ülemiste Cityl 4,2% kogulaekumisest. Pärnu on nimekirjas neljas 2,4%-ga.

Keskkonnavaldkonnas näeb muuhulgas, et linnakus olevad LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) sertifitseeritud hooned tarbivad kuni 11% vähem vett, mis tähendab aastas 3,2 miljonit säästetud veeliitrit, mis on ööpäevas 40 000 inimese joogiveekulu.

Radarist selgub ka, et linnaku 18 000 töötajast enam kui 70% on kõrghariduse ja 24% teaduskraadiga. Seejuures hoitakse mõõdikute abil silma peal ka ITK-sektoris tegutsevate ettevõtete käekäigul, et linnakut arendada just selles suunas, mis IT-ettevõtete kasvu toetaks. Keskkonna osas vaadatakse veel ka inimeste rohealade kasutamist ning sellest lähtuvalt tehakse otsuseid nende arendamise ja laiendamise kohta.

Esimene, ainult majandustulemusi mõõtnud Radar, andis esimese tulemuse juba 2016. aastal, kuid nüüdseks töötab Radar üha enam linnalise ökosüsteemi kasvukeskkonna arendustööriistana. Seda nii strateegiliste, valdkondlike kui ka aastaeesmärkide seadmiseks ja jälgimiseks.

Radari metoodikat on aidanud välja töötada ka teadurid Tartu Ülikoolist ja Eesti Ettevõtluskõrgkoolist Mainor.

“Radari metoodika ja lahendused võivad sobida juurutamiseks ka nii teistele ärilinnakutele kui ka näiteks kohalikele omavalitsustele. Näeme juba praegu lähitulevikus avanevaid täiendavaid kasutusvõimalusi seoses uute töövahendite loomisega, võrdlusbaasi laiendamisega, andmete kvantiteedi ja kvaliteedi lisandumisega kui ka tehisintellekti rakendamisega,” rääkis Mainori kõrgkooli teadur Tauno Õunapuu. Tema hinnangul on Radarist saadav info väärtuslik nii linnaku arendajatele, seal tegutsevatele ettevõtetele kui ka kõigile asjahuvilistele.

Tartu Ülikool aitas Radarisse luua kogukonna aktiivsuse ja vastastikkuse kasu mõõtmise süsteemi. Samuti on nad loonud mudeli linnaku brändiväärtuse mõõtmiseks. Ülikooli sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessori Marko Uibu sõnul moodustavad kogukonna targad inimesed ja nende vajaduste ning ootuste mõistmine on ärilinnaku arendamise aluseks. “Ülemiste City on heaks näiteks, kuidas kogukonna vajaduste mõistmine aitab talentidel kasvatada sotsiaalset kapitali ja tõsta piirkonna väärtust,” selgitas ta.

Tutvu Radariga (kliki pildile) ↓