Ülemiste City korraldatud tulevikulinna liikuvuse visioonihommikul arutlesid valdkonna eksperdid kestliku linnaruumi, liikumisviiside tuleviku ja Tallinna liikuvuse pikaajaliste sihtide üle. Arutelul otsiti lahendusi, kuidas muuta piirkonna liikuvust kestlikumaks ja mugavamaks kõigile – alates koolilastest kuni perearstikeskusesse sõitvate pensionärideni. 

Mainor Ülemiste juhatuse esimees Sten Pärnits rõhutas neljapäeval visioonihommikut sisse juhatades, et Ülemiste City arendamisel on liikuvusvaldkond tähtsaks fookusvaldkonnaks. „Sellel on kolm põhjust. Esiteks Ülemiste City asukoht – oleme logistikasõlmes, kus kõik transpordivahendid on esindatud alates lennukitest kuni jalgratasteni. Teiseks oleme lihtsalt oma mahult nii suured – siia liiguvad tuhanded inimesed päevas ning iga väiksemgi muudatus liikuvuses mõjutab väga paljusid. Kolmandaks on see keskkond väga mitmekesine, siia jõudmiseks kasutavad erinevaid liikumisvahendeid nii eelkoolilapsed kui ka eakad,“ lausus ta. 

Sten Pärnitsa sõnul on linnaruumi arendajal kõige tähtsamaks ülesandeks liikumisvabaduse tagamine: „Teadvustame, et autokasutus on liiga suur. Tahame tagada valikute olemasolu ja püüame nügida inimesi selles suunas, et kasutada kestlikke ja keskkonnasõbralikke liikumisviise. Nii nagu toitumine peab olema mitmekesine, peab ka liikumine olema mitmekesine.“ 

Ülemiste City rohevaldkonna juht Mati Freibergi sõnul jälgib linnak igapäevaselt dünaamiliste andmete abil sealsete inimeste liikumisviise: “Kust tullakse, kui palju inimesi liigub ja millega. Samuti teeme linna ja Rail Balticaga koostööd, alates uue trammiliini käivitamisest foori tulede sobilike tsükliteni välja. Oleme seisukohal, et linnaku liikuvuse jaoks on vaja avada kaks trammiliini ja taastada buss 64,“ lisas ta. 

Kestliku linnaruumi arengutest rääkides tõdes Mati Freiberg, et parkimine linnakus liigub tulevikus parkimismajadesse. “Seni liigendatakse parklaid haljastusega, lisatakse rohelust ning parandatakse tänavaruumi ka neile, kes ei liigu vaid autoga. Me ei tegutse kõhutunde pealt, vaid kasutame mõõdetavaid andmeid ning tehisintellekti põhiseid lahendusi, et teha paremaid otsuseid,“ märkis ta. 

Tallinna transpordiameti juhi Indrek Gailani sõnul on Tallinnal ida-lääne suunas head suure veovõimega ühistranspordiühendused rongi näol olemas. “Lõuna suunal oleks vaja oleks samuti vaja hea läbilaskega ühistranspordikoridori – olgu selleks siis buss või tramm,” lisas Gailan. 

Endise Tallinna abilinnapea ja transpordiministri Vladimir Sveti hinnangul pole liikuvusvõimaluste parandamiseks vaja tegelikult teha ei tehnoloogilisi hüppeid ja megainvesteeringuid, vaid palju väikeseid asju nagu näiteks teha juurde mõni rattatee või ülekäigurada. „Meil pole puudu strateegiatest või visioonist, mida teha. Puudu on tahe. Näiteks jäi oluline jalakäijate ja ratturite tunnel siin Ülemistes poliitiliste otsuste tõttu rajamata,” lisas Svet. 

Visioonihommikul anti üle Ülemiste City liikuvusväljakutsete Bike2Work ja Walk&Talk auhinnad. Jalgrattaga tööle väljakutset on Ülemiste City ellu viinud neli aastat ning selle ajaga on üle 1000 osaleja registreerinud üle 15 000 rattasõidu. Linnaku Green City teenus aitab ettevõtetel kestlikkusandmed väga täpselt kokku koguda, töödelda ja mõelda välja, kuidas süsinikujalajälge vähendada. Linnaku liikuvusandmed ja liikuvuse igapäevane süsinikujalajälg on Ülemiste City ekraanidel pidevalt jälgitavad.