Fyma

Kuidas Fyma abil kujundatakse ümber Põhja-Euroopa suurimad segaotstarbelised ärikinnisvaraarendused

Ülemiste City tegi koostööd Fymaga, et saada juurdepääs üksikasjalikele reaalajas andmetele jalakäijate ja sõidukite liikumise kohta, hinnata paremini büroopindade ja teenuste nõudlust ning testida mitmesuguseid algatusi ja meetmeid (nt jalgrattaga töölesõidu kava, ajutised teesulud jne). Fyma tehisintellektil põhinev tehisnägemisrakendus kasutas linnaku territooriumil paiknevaid turvakaameraid ja andis vastuse allpool loetletud küsimustele.

→ Milline on külastajate suhe linnaku haljasaladega?
→ Kui palju jalgrattaid, tõukerattaid, sõiduautosid ja veokeid kasutab linnaku ja selle ümbruse tänavaid nädala sees ja kuidas nende kasutamine muutub nädalavahetustel?
→ Tänavate ääres toimuva korraldamine ja ebaseaduslik parkimine – lähteandmete kogumine
→ Bussiootepaviljonide kasutamine ja teesulgemiste mõju sellele

KONE

KONE ja Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste viisid lõpule uuendusliku katse People Flow andmetega

Paljud teavad, et KONE on välja töötanud andurid, mis aitavad kasutajakogemust optimeerida. Kas olete märganud, kui mitmel korral on teie saabudes lift juba ees oodanud? Nüüd on Eestis asuvasse Baltimaade suurimasse ärilinnakusse Ülemiste City paigaldatud veel rohkem uuenduslikke andureid. Koos KONE kogutud täiendavate andmetega tõestati, et see uus lahendus on kulutõhus, parandab inimvoogusid ja säästab energiat.

Uuendustegevus võib toimuda mitmel viisil, alates teadus- ja arendusosakondade sügavustes välja töötatud lahendustest kuni mõnes teises valdkonnas tegutsevate teadlaste juhuslike avastusteni. Mõnikord on aga lihtsalt vaja õiget hetke õigel ajal: kaks inimest kohtuvad ja avastavad uudiseid vahetades ühise võimaluse.

Nii juhtuski, kui Mainor Ülemiste tegevjuht Ursel Velve ja KONE Baltimaade piirkonnajuht Heli Koskinen koos lõunal käisid.

„Alustasime juttu sellest, kuidas meie ettevõtted on huvitatud andmetega katsetamisest, et leida nende kasutamiseks uusi võimalusi ja eristuda kinnisvaraturul,“ rääkis Heli Koskinen.

Tema sõnul on Mainor Ülemiste üks KONE kõige uuendusmeelsemaid kliente, kes on alati valmis katsetama ja leidma uusi kliendiväärtusi. Koos jõudsid nad uue kontseptini. Velve nägi kohe selle võimalikku kasu ja Koskinen otsustas tutvustada ideed õigetele KONE sidusrühmadele.

Nii see kõik algaski.

Activate Health

Pilootprojekt Ülemiste Citys

Selleks, et analüüsida Ülemiste City töötajate tervislikku seisundit, viis linnakus tegutsev tervisetehnoloogia idufirma Activate Health koostöös Tartu Ülikooli, SYNLAB-i ja Ülemiste City ettevõtetega läbi unikaalse projekti nimega Activate100.

Projekti käigus kaasati Ülemiste City ettevõtetest 100 inimest, kes läbisid põhjaliku vereanalüüsi, kehakoostise analüüsi, vererõhu mõõtmise, 3-minuti step testi ning spetsiaalse dünamomeetri abil tehtava käe haardejõu testi füüsilise vormi kindlaks tegemiseks.

Osalejate hulgast 44% olid alla 29-aastased, 44,1% 30-44 aastased, 9,7% 45-54 aastased ning teised üle 55-aastased. Mehi ja naisi valiti programmi võrdselt.

Ülemiste City

Rattateede pilootprojekt

Koostöös Tartu Ülikooli teadlastega Ülemiste City inimeste tervisekäitumist ja liikumisharjumusi uurides on selgunud, et linnaku inimesed veedavad keskmiselt 5–8 tundi päevas istudes. See on kõrge terviserisk, sest isegi tund treeningut ei võimalda istumise negatiivset mõju olematuks teha.

2022. aasta augustis ja septembris otsustati koostöös Tallinna linnaga muuta Ülemiste City liikluskorraldust ning luua vabam liikumisruum jalgratturitele, tõukeratastega liikujatele ning ka jalakäijatele – ikka selleks, et luua linnakus rohkem võimalusi erinevate liikumisviiside harrastajatele ning motiveerida inimesi oma liikumisharrastusi ümber mõtestama. Kahe kuu jooksul muudeti seega Lõõtsa ja Valukoja tänavad kergliiklejate vajadusi silmas pidades osaliselt ühesuunaliseks.

Projekt valmis osana Ülemiste City kaasava linna kontseptsioonist. Nii projekti eel kui järel intervjueeriti linnaku inimesi, et saada väärtuslikku tagasisidet selle kohta, missugust linnaruumi inimesed kogeda ja aktiivselt kasutada sooviksid. Projekti teisel huvipoolel, Tallinna linnal, tekkis omakorda võimalus kogeda, kuidas saab keskonnasekkumiste puhul andmeid tulevaste arendusotsuste tegemiseks kasutada.

Ringo

Probleemist lahenduseni

Ainuüksi Ülemiste Citys leidis veel hiljaaegu kasutust keskmiselt 200 000 ühekordset pakendit aastas. Linnaku orgaaniline kasv ja uute toitlustajate lisandumine tähendaks mõistagi üha suuremat pakendijäätmete mahtu. Sellest tingituna võttis Ülemiste City endale 2022. aastal ambitsioonika eesmärgi – kaotada toitlustajate juurest kõik ühekordsed söögi- ja jooginõud.

Koostööpartneriks valiti Ringo, kelle korduvkasutatava toidupakendi eluiga on keskmiselt 40–120 pesukorda. Üks Ringo toidupakendi elutsükkel võrdub keskmiselt 80 ühekordse karbiga. Seega on ühekordse pakendi jalajälg keskmiselt neli korda suurem kui Ringo korduvkasutaval toidukarbil. Üks Ringo kasutuskord emiteerib 10g CO2, kartongist toidupakend 28g CO2 ja PET plastikpakend 48g CO2.

Koostööpartneriks valiti Ringo, kelle korduvkasutatava toidupakendi eluiga on keskmiselt 40–120 pesukorda. Üks Ringo toidupakendi elutsükkel võrdub keskmiselt 80 ühekordse karbiga. Seega on ühekordse pakendi jalajälg keskmiselt neli korda suurem kui Ringo korduvkasutaval toidukarbil. Üks Ringo kasutuskord emiteerib 10g CO2, kartongist toidupakend 28g CO2 ja PET plastikpakend 48g CO2.

Mais 2022 korraldati Ringo ümarlaud, mille aitas läbi viia neutraalne koolitaja, SA Teeme Ära tegevjuht Kadi Kenk. Ümarlaua käigus sai selgeks korduspakendite vajalikkus ning sellega kaasnevad valdkondlikud regulatsioonid. Samuti arutleti selle üle, millised eeldused ja tingimused peavad olema teenuse igakülgseks toimimiseks täidetud. Arutelu järgis struktuuri, mille alustaladeks olid lihtsus, motivatsioon ja teadlikkus.

Seminari järel, kus saadi ühiselt aru muutuse vajalikkusest, alustas Ringo kontakteerumist konkreetsete toitlustajatega, et leida pakendite näol sobilikem lahendus.

DPD

Ülemiste Test City linnaku esimesi katsetajaid oli logistikafirma DPD Clevoni robotkulleriga CLEVON 1

Ülemiste City visiooniks on autovabaks muutumine. Aastaks 2025 plaanib linnak sõiduautode kasutamist ühe inimese kohta vähendada kuni kaks korda ning aastaks 2030 unistatakse juba täielikult autovabast linnaku südamest.

DPD kasutas pakkide kättetoimetamiseks Ülemiste Citys Clevoni robotkullerit CLEVON 1 alates 2022. aasta septembrist detsembrini ehk kolm kuud, robotkuller läbis selle ajaga ligemale 900 kilomeetrit ja teenindades 120 klienti.

Testimine pidi vastama mitmele küsimusele:
→ Milliseid tegevusi nõuab autonoomse robotkulleri kasutamine kauba saatjalt ja milliseid kullerettevõttelt?
→ Kas muuta on vaja tarbimiskäitumist?
→ Kuidas võtavad teenuse vastu nii äri- kui erakliendid?
→ Kui sobilik on selleks linnaku infrastruktuur ja kas robotkuller võiks olla ärilinnakus sobiv viis pakkide kättetoimetamiseks?

Migrevention

Kogukonna toel väärtuspakkumiseni

Migrevention liitus 2020. aasta sügisel Health Foundersi (HF) digitervise kiirendiga ning tegutseb tänaseni Ülemiste City Lurichi majas. Teadlik ja eesmärgipärane tegevus on Migreventioni asetanud Ülemiste City kogukonna keskmesse. Lisaks ärikasvu toetavale keskkonnale pakub ÜC ühe alustava „terviseidu“ jaoks väga olulist kontakt- ja tugivõrgustikku, võimaldades lähikonnast leida ja rakendada väga olulist teadmust nii lõppkasutaja kui tervishoiuteenuse pakkuja seisukohast.

Esimene väärtuslik koostöökogemus kogukonnaga pärineb Migreventionil juba päris teekonna algusest, n-ö tooteprototüübi arendamise faasist. Olles saanud kinnituse, et digitaalse peavalukliiniku kontseptsioon pakub kõigile osapooltele (sh patsientidele ja tervishoiuteenuse osutajatele) arvestatavat väärtust, täpsustasid nad ootusi, vajadusi ja eelistusi tervishoiuteenuse osutajatega. Ülemiste Tervisemajas perearstide ja -õdedega läbi viidud tagasiside intervjuude käigus koguti palju olulist sisendit, mis on funktsionaalsuste näol jõudnud tänasesse esimese põlvkonna digitaalse peavalukliiniku tootesse.

R8 Technologies

Tehisaru muudab hoonete energiamajandust

Ülemiste City koostöö tarkvaraettevõttega R8 Technologies sai alguse lihtsast ideest: kas tehisintellekt võiks teha meie hooned mugavamaks ja samal ajal vähendada energiakulu? Pilootprojekti alguses oli tegijaks R8 Jenny, virtuaalne AI-insener, kes reguleerib reaalajas hoone kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteeme. Esimesed tulemused olid ilmekad: kuni 20% energiasäästu, väiksemad kulud ja parem sisekliima, ning kõik see ilma kallite ümberehitusteta.

Sellest edust tiivustatuna otsustas Ülemiste City minna veelgi kaugemale. Lahendus võeti kasutusele kõigis büroohoonetes, mis tegi sellest linnakust esimese piirkonna, kus kasutatakse täielikult tehisintellekti juhitavat energiahaldust. Süsteem õpib nüüd igapäevastest harjumustest ja kohandub korraga tuhandete töötajate vajadustega, näidates, kuidas nutikat tehnoloogiat saab laiendada ühest hoonest kogu linnaosale.

Samal ajal katsetasime ka uusi andmeallikaid. Näiteks liftiandurid näitasid, kuidas liikumisharjumused hoonetes võivad mõjutada nii hoonesisest mugavust kui ka energiatõhusust. Analüüsides liftide kasutamise kellaaegu ja seaduspärasid, leidsime uusi viise ummikute vähendamiseks, hoolduse planeerimiseks ja isegi energiatarbimise kahandamiseks.

Need sammud tõid meile lähemale vastused küsimustele, mis on olulised mitte ainult Ülemiste Cityle, vaid kõigile tulevastele nutikatele linnaosadele:
→ Kas tehisaru suudab hoida hooned ühtaegu kliimasõbralikena ja neis viibivate inimeste jaoks mugavatena?
→ Mis juhtub, kui mitte ainult üks hoone, vaid kogu linnaosa võtab need lahendused kasutusele?
→ Kuidas saab igapäevaseid andmeid, nagu näiteks liftide kasutamise kohta, rakendada selleks, et teha linnaelu kohta nutikamaid otsuseid?
→ Ja mis kõige tähtsam: mida on vaja, et üks linnaosa oleks tõeliselt kliimaneutraalne?

Diotech

Akusalvesti tagab linnaku energiakindluse

Ülemiste City, Eesti suuruselt kolmas majanduspiirkond, kus töötab üle 18 000 inimese ja kus on tugev IT-tööstuse kontsentratsioon, kasvab kiiresti. Sellises keskkonnas ei tähenda energiakindlus ainult seda, et tuled põlevad – see tähendab, et tagatakse äritegevuse jätkumine ettevõtetele, kelle konkurentsivõime sõltub katkematust digitaalsest tööst. Selle väljakutse lahendamiseks tegi Ülemiste City koostööd Diotechiga, et paigaldada ja testida linnakus suuremahulist akusalvesti süsteemi.

Pilootprojekt keskendus mitme olulise hüpoteesi kontrollimisele. Kas akud suudavad tagada innovatsioonile orienteeritud kogukonna varustuskindluse? Kas need vähendavad tippkoormuse aegseid riske piirkonnas, mis päevasel ajal töötab suure võimsusega? Ja kas kohalik salvestussüsteem suudab sujuvalt ühenduda riikliku võrguga, toimides mitte ainult varusüsteemina, vaid ka Eesti energiasüsteemi stabiliseeriva elemendina? Esimesed tulemused näitasid selget potentsiaali: süsteem salvestas edukalt energiat väikese nõudluse perioodidel ja vabastas selle tippkoormuse ajal, tõestades nii tehnilist valmisolekut kui ka toimeväärtust.

Testi teine eesmärk oli uurida uusi ärimudeleid. Piirkondlik akusalvestus ei tähenda ainult tehnilist vastupidavust – see avab ka võimalused energia paindlikuks võrku tagasimüümiseks, salvestatud energia jagamiseks hoonete vahel või üürnikele kõrgema klassi kinnisvarapakettide raames varuenergia teenuste pakkumiseks. Need kontseptsioonid said pilootprojekti raames kaardistatud ning on aluseks tulevaste Test City projektide tegevuskavadele.

Samal ajal teadvustas Ülemiste City ka integratsiooni tähtsust. Kuidas võiks akusalvestus täiendada R8 Jenny taolise tehisaru kasutavat energiamajandust? Kas see võiks toetada taastuvenergia pilootprojekte või elektrisõidukite liiklussõlmi? Kuigi neid küsimusi pole veel testitud, toovad need välja, millised järgmised innovatsioonilained teeks selline taristu võimalikuks.

Pilootprojekt andis nii kinnitust kui ka uusi uurimissuundi:
→ Kui tõhusalt suudab piirkondlik akusalvestus pakkuda varuenergiat 18 000 igapäevasele kasutajale?
→ Millist tehnilist valmisolekut näitab selline lahendus reaalsetes ärilinnaku tingimustes?
→ Kui sujuvalt suudab kohalik akusalvestus ühenduda riikliku energiavõrguga, et aidata seda tippkoormuste ajal stabiliseerida?
→ Millised ärimudelid tekivad, kui akusalvestus muutub jagatud teenuseks – alates energiakaubandusest kuni üürnikupõhiste energiakindluse pakettideni?
→ Ja kas see lähenemisviis võiks saada eeskujuks ka teistele kiiresti kasvavatele nutikatele linnapiirkondadele ka mujal Euroopas?

SmartMasterKey

Digitaalsed võtmed muudavad nutilinnakutes juurdepääsulahendusi

Ärikvartalis, kus töötab üle 15 000 inimese, on pääsukontroll palju enamat kui vaid mugavuse küsimus – see on turvalisuse, tõhususe ja usalduse küsimus. Ülemiste City tegi koostööd SmartMasterKeyga, et katsetada digivõtmete lahendust, mis võiks asendada plastikkaardid ja füüsilised võtmed mobiilipõhise juurdepääsuga. Idee oli lihtne: avada uksed nutitelefoniga ja hallata juurdepääsuõigusi reaalajas pilves.

Testfaasis said töötajad ja hoonehaldurid testida süsteemi oma kontorites, koosolekuruumides ja ühiskasutatavates ruumides igapäevatöö tingimustes. Püstitatud hüpotees oli, et mobiilivõtmed mitte ainult ei muuda igapäevast rutiini sujuvamaks, vaid ka vähendavad kaotatud kaartide või võtmete dubleerimisega seotud riske ja kulusid. Esimene tagasiside kinnitas seda: töötajad pidasid süsteemi intuitiivseks ja turvaliseks, hoonehaldurid hindasid aga kõrgelt võimalust kontrollida reaalajas, kes millistesse ruumidesse pääseb.

Lisaks igapäevasele kasutatavusele uuriti testi käigus ka tehnilist valmisolekut ja skaleeritavust. Kas lahendus suudab hallata korraga tuhandeid kasutajaid, ilma et see ohustaks süsteemi töökindlust? Kas mobiilivõtmed integreeruvad sujuvalt olemasolevate hoonesüsteemidega? Ja kas digitaalne juurdepääsumudel võiks avada ukse uutele ärimudelitele, nagu näiteks paindlik ruumide jagamine ettevõtete vahel, teenusepakkujate ajapõhised juurdepääsuõigused või isegi juurdepääsu sidumine liikuvus- ja makserakendustega?

Pilootprojekt tõstatas küsimusi, mis on aktuaalsed kõikides nutilinnakutes:
→ Kas töötajad ja üürnikud võtavad digitaalsed võtmed omaks kui vaikimisi valiku, loobudes plastikkaartidest?
→ Kas mobiilipõhine juurdepääs suudab pakkuda samaväärset või tugevamat turvalisust kui traditsioonilised süsteemid?
→ Milline on lahenduse tehniline küpsus, kui seda rakendada enam kui 15 000 inimesega kogukonnas?
→ Kuidas võiks täielikult digitaalne juurdepääs võimaldada uusi teenuseid, alates paindlikust ühisest töökeskkonnast kuni linnakeskkonna liikuvusteenuste integreerimiseni?

Grab2Go

Autonoomsed kauplused näitavad ööpäevaringsete linnakaupluste tulevikku

Ülemiste City tegi koostööd Grab2Go ja Selveriga, et rajada linnakusse ja katsetada autonoomset kauplust. Selle eesmärk oli kontrollida, kuidas kompaktne ja tehisaru kasutav jaemüügimoodul suudab töötada ööpäevaringselt ilma kohapealse personalita, tagades seejuures turvalise juurdepääsu, automatiseeritud maksed ja varude reaalajas jälgimise.

Ülemiste näidisüksus toimis katselaborina, kus testiti nii kasutajate vastuvõtlikkust kui ka tehnilist valmisolekut. See tõestas, et autonoomne mugavuskaubandus suudab tiheda liiklusega ärikvartalis usaldusväärselt töötada, ning andis ühtlasi teavet sellise tegevuse efektiivsusest, nõuetele vastavusest ja potentsiaalsetest uutest teenusemudelitest.

Tulevikuplaanides on sama platvormi arendamine kaugemale kui vaid suupistete ja igapäevakaupade müük – eesmärgiks on luua autonoomsed apteegid, mis suudaksid turvaliselt väljastada ravimeid, kasutades automatiseeritud vanusekontrolli, nõuetele vastavuse funktsioone ja pilvepõhist järelevalvet.

Pilootprojekt tõstatas ka laiemad nutilinnakuga seotud küsimused:
→ Kuidas saavad modulaarsed iseteeninduskauplused tiheasustusega piirkondades parandada teenuste kättesaadavust?
→ Millised ärimudelid tekivad, kui kauplused töötavad ööpäevaringselt minimaalsete üldkuludega?
→ Kas seda tehnoloogiat saaks laiendada ka kriitilistele teenustele, nagu nt tervishoiuteenuste osutamine?