“Ülemiste tüdruk” on Von Bombi (Indrek Haas) loodud monumentaalne seinamaaling, mis valmis 2015. aastal ning on kujunenud üheks tuntumaks ja mõjukamaks tänavakunstiteoseks Eestis. Teos kujutab punase vihmavarjuga noort neidu, kes seisab binaarkoodist koosneva vihma käes – visuaal, mis ühendab endas nii tehnoloogilise kui ka poeetilise maailma.

1780 ruutmeetri suurune ja mõõtmetelt 33 × 60 meetrit ulatuv maal asub Ülemiste City linnakus aadressil Suur-Sõjamäe 12A. Endise tööstuspiirkonna seinale loodud teos peegeldab hästi ka ümbruskonna muutumist kaasaegseks ja innovaatiliseks ettevõtluskeskkonnaks, kus keskset rolli mängivad tehnoloogia ja teadmistepõhised valdkonnad.

Teose üks keskseid visuaalseid elemente on nn binaarvihm – nullidest ja ühtedest koosnev kood, mille kaudu arvutid omavahel suhtlevad. Inspiratsiooni selle kujundi kasutamiseks on kunstnik saanud kultuslikust filmist *Matrix*, kuid Von Bomb on andnud sellele kohaliku ja tähenduslikuma mõõtme. Binaarkoodi sisse on peidetud katkend Debora Vaarandi poeemist “Ülemiste vanake ja noor linnaehitaja”, sidudes teose sügavalt Eesti kultuuri ja kohapärimusega.

See viide toob mängu ka Ülemiste piirkonna legendi. Ülemiste järve vanake, kes muistendi järgi valvab linna ja küsib aeg-ajalt, kas Tallinn on valmis saanud, on poeemi kaudu seotud noore linnaehitajaga – sümboliga, kes esindab arengut, töökust ja tulevikku suunatud mõtteviisi. Sama nooruslik energia ja pidev muutumine iseloomustab ka Ülemiste City linnakut, mida teos visuaalselt peegeldab.

Von Bombi jaoks on iseloomulik stencil-tehnika kasutamine ning ühiskondlikult laetud sõnumid, kuid “Ülemiste tüdruk” eristub oma mastaabi ja kihilise tähenduse poolest. Teos ühendab tehnoloogia, kirjanduse, rahvapärimuse ja linnaruumi ja identiteedi üheks tervikuks, pakkudes nii visuaalset elamust kui ka sügavamat mõtteainet.

Tulemuseks on ikooniline linnaruumi teos, mis ei ole pelgalt pilkupüüdev maaling, vaid sümbol Ülemiste piirkonna loost – kohast, mis ei saa kunagi päriselt valmis, vaid on pidevas arengus.