“Neurotsirkus” on Erki Koho ja Jana Kislatši loodud interaktiivne kunstiteos ja mänguline ruumikogemus, mis muudab Ülemiste City Puusepa maja igapäevase trepikoja elusuuruses mänguväljaks. See ei ole pelgalt visuaalne kujundus, vaid füüsiline ja vaimne täringumäng, kus kohtuvad liikumine, fantaasia, kolleegid ja neuroteadusest inspireeritud maailm.

Teos kutsub inimesi trepist liikuma põhjusel, mis ergutab korraga nii keha kui ka meelt. Trepiastmed muutuvad mängulauaks: kokku on loodud 200 nummerdatud trepiastet ja 60 mitmekesist värvilist mänguruutu. Mängija liigub trepist ülespoole, kuid võib sattuda ruudule, mis annab boonuse, esitab väikese väljakutse või suunab hoopis tagasi. Nii muutub tavapärane korruste vahel liikumine ootamatuks ja kaasavaks kogemuseks.

“Neurotsirkus” on inspireeritud klassikalisest tsirkusemängust, kuid asetab selle neuroteemalisse võtmesse. Trepikoda ilmestavad närvirakkudest, ajust ja tsirkuseartistidest inspireeritud visuaalid, mis loovad fantaasiarikka ning veidi sürreaalse mängumaailma. Seintel ootavad mängijaid ka lühikesed faktid neuroteadusest, mistõttu ei paku teos ainult liikumist ja meelelahutust, vaid lisab kogemusele ka haridusliku mõõtme.

Mängu ülesehitus on teadlikult lihtne ja ligipääsetav. Eraldi rakendust ei ole vaja: täringuveeretus toimub nutiseadmes QR-koodi kaudu, kuid kõik muu – ruudud, ülesanded, liikumisjuhised ja visuaalsed vihjed – on füüsiliselt trepikoja seintel ja astmetel nähtavad. See teeb kogemusest digitaalselt toetatud, kuid siiski täielikult ruumis ja kehas kogetava mängu.

Oluline osa teosest on ka kambavaim. Osalejad saavad liikuda koos, täita ülesandeid kõrvuti, jagada muljeid ja üksteist julgustada. Nii muutub trepikoda sotsiaalseks kohtumispaigaks, mitte lihtsalt läbikäiguks tööpäeva jooksul.

“Neurotsirkus” on loodud selleks, et muuta igapäevane kontoritrepikoda liikumapanevaks, sotsiaalseks ja vaimselt vabastavaks kogemuseks. See annab võimaluse liikuda ja hoida tervist, teha tööpäeva jooksul vaimne paus, äratada uudishimu ja fantaasiat ning jagada kolleegidega lõbusaid hetki. Tulemuseks on keskkond, mis toetab heaolu, loovust ja koostegemist ning muudab kunsti aktiivseks kogemuseks, mitte ainult vaadeldavaks objektiks.