Ülemiste City

Koolipingist ettevõtlusesse – nagu võõras kohas pea ees vette?!

Koolipingis igavusest välja mõeldud äriideest on tänaseks kasvanud rahvusvaheline ettevõtmine, mille karismaatiline juht Sten Saar paneb kõrvaltvaatajaid ikka ja jälle imestama oma hoogsa äri ja mastaapsete plaanidega.

Sellest on ammu räägitud, et tavapärane haridussüsteem tapab loomingulisuse. Praegu 22-aastane Sten tundis seda ka omal nahal ning otsustas asja käsile võtta. Samas tajus ta, et igapäevane igav rutiin on lämmatav ning otsis võimalust koolis ja trennis käimisest midagi suuremat korda saata. Sellise sisemise tungi ajel lõi ta kolme sõbraga õpilasfirma, koos asuti ettevõtlust omal käel uurima. Nad otsisid ise üles, kuidas õpilasfirmat teha, mida see endast kujutab ja pidasid ajurünnakuid võimaliku toote või teenuse asjus, mida müüa võiks.
„Me teadsime, et tahame teha midagi praktilist, midagi noortele ja midagi sellist, millest võiks kasu ka olla," mäletab Sten.
Ajurünnaku tulemusel sündiski toode, mis tänaseks iga korraliku kirjatarvete poe vallutanud - valemivihik. Kes veel ei tea, siis valemivihik on kaustik või vihik, mille sisekaantel vastavas aines vajalikud valemid.
23. novembril 2003 sai uus õpilasfirma 4Poega oma tegevusloa kätte ja asus tegudele.

Müügikõned WCs
Kuna väljamõeldud toode oli kõigi jaoks sütitava tulevikuga, läks edasine kiirelt ja noorusele loomuliku südikusega. „Kujunduse osas aitas klassiõde, valemite sissekirjutamisega IT õpetaja," jutustab Sten, „kuid trükiga tuli probleeme, kuna trükiarve pidime maksma enne trükki minemist. Ja see pani mõtlema. Säästudest ja taskurahast summat kokku ei saanud." Nii tehti ühine otsus hakata reklaami müüma.
„Kui vahetunnikell helises, läksime WCsse, keerasime ukse lukku ja hakkasime müügikõnesid pidama. Vastvalminud 21. Keskkoolis on tualettruumide kabiinid eraldi, nii et see tegi asja muidugi lihtsamaks," muigab ta.
Üksjagu helistamist tasus aga ära, esimesena läks tehinguks 23. kõne - EBS oli nõus oma reklaamiga poiste ettevõtmist toetama. Edasi tuli mõelda müügi peale. „Me tegime alguses 1000 vihikut ning müüsime neid käest kätte. Kõik müüsime ära. Aga et idee oli edukas, tahtsime jätkata ka pärast õpilasfirmat," jutustab Sten.
Õpilasfirmaga on nimelt see lugu, et selle saab teha aastaks. Just selleks, et saaks jala ukse vahele ja ettevõtlusest esimesed teadmised. Et ka õpilasfirmade võistlusel läks 4Pojal hästi, andis seegi tõuget juurde oma firma asutamiseks. Ja miks mitte, nõudlust ju oli. Poisid olid just 18 saanud ning pidid otsustama, mida edasi teha: „Õpilasfirma aasta lõpuks oli meil käive 47 325, kasum 15 620 krooni. Kaks meist lahkusid, sõbraga lõime siis osaühingu Realister."

Turu vallutamine algas Selverist
Kuna poisid olid ka ise õpilased, oli neil nõudlusega lähedane kontakt ja teati täpselt, mida pakkuda. Realisteri esimeseks ülesandeks oli toota füüsika, matemaatika ja keemia valemitega vihikud ja need siis kuskile jaeketti paisata.
„Selver oli nõus 5000 vihikut oma ketti sisse ostma," mäletab ta müügi algust.
Stenil oli parajasti koolis just vahetund, kui koolitrepist üles minnes taskus telefon helises. Helistajaks oli Selver. „Ikka mõtlesin, et nüüd on mingi jama, vihikud ei müü. Aga siis öeldi, et kõik on läbi müüdud, kas te saaks juurde tuua," naerab Sten, „Esimeseks septembriks, kui kool algas, olid vihikud läbi müüdud!".
Kuigi firmal läks hästi, tähendas see, et koolis nii hästi minna ei pruukinud. Müügitöö ja läbirääkimised nõudsid oma aja ning seetõttu ei jõudnud poisid vahel tundidesse. Sten aga on alati olnud osav läbirääkija ning leidis ühise keele ka siis: „12. klassis rääkisid õpetajad palju, et puududa ei tohi, sest käsil on kõige tähtsam aasta. Siis rääkisime mõnede õpetajatega läbi, et saame mingi arv tunde puududa, peamiselt olid need kehaline kasvatus ja muusika. Lõpuks läks kõik ikka hästi."
Kui viimane klass läbi sai, otsustas Steni partner välismaale minna. Sten ostis siis partneri osaluse välja ja jäi firmat üksi edasi juhtima.
„Lõime firmasse oma müügitiimi, sest üksi poleks enam nii hästi hakkama saanud," jutustab Sten oma uuest lähenemisest, „ ja siis mõtlesimegi, et kuidas asjale loominguliselt läheneda. Üks eesmärk oli tiimitöö motiveerimine, teine vajalike müügioskuste arendamine."
Nii juhtuski, et müügitiim sai salakaamerad külge ja ülesandeks oli tänaval seksi küsida. „Igasuguseid tuli ette. Mõni saatis kohe pikalt, mõni aga küsis täpsustuseks, et tegelt ka vä," naerab ta. „Kui pärast kutsud ühe neiu kohvile, ütled seda sellise enesekindlusega, et ta tulebki! Sellist tunnetust peab harjutama." Kasu oli tiimikoolitusest küll, eriti, kui „õppevideosid" läbi vaadati. Sest ega ennast niisama kõrvalt ju näe.

Väljakutsed välismaa turul
Eesti oli vallutatud ning nüüd vaatas Realister ka piiri taha. Alustuseks uuriti Soome turgu. „Saime Soomes asja käima ja kui äri sujus, helistas partner, et ta läheb nüüd Austraaliasse," räägib Sten. Lisaks siseneti ka Balti turule. „Läti pani allamäge, kui juhid vahetusid. Mina sain sellest viis kuud hiljem teada. Veetsin siis enamuse aega Lätis, püüdsin kõike ümber struktureerida. Kui väikeettevõtte juht ära läheb, mõjutab see üksjagu ka firma tegevust." Kuid Lätis sai kõik korda ja müük toimub Baltimaades tänaseni.
Kuna 2006. aastal kadus ajakirjandusmaastikult senine noortelehtede uus lipulaev Versus, mille tegijatega ka Sten läbi käis, tuli tal mõte noorsoo teavistustöö oma hoolde võtta. 2008. aastal hakati noortelehte arendama. Esimene TundRuudus noorteleht nägi ilmavalgust sama aasta märtsist, leht on tasuta ja seda jagatakse lisaks koolidele ka näiteks ostukeskustes.
Uue arendusena valemivihikute suunal lisandusid sellest aastast valemivihikud mudlastele. Lisaks muudele kettidele tuli nüüd ka Rimi kesklaolt suur tellimus.
Tänaseks on vihikute reklaamist 60% haridus- ja sotsiaalreklaamid. „Reklaamide osas valime, ei võta „mäkki" sisse näiteks. Lisaks sellele, et meil on vastutus, mis reklaami noored meie vihikutes näevad, on suur vastutus ka valemitega - kui meil midagi valesti on, siis võib inimene teha eksamil vea, või ei saa selle pärast näiteks ülikooli sisse," teab ta.
Targa Äri Seminaril avaldas Sten, et selle aasta käibe prognoos kõikide firmade peale kokku on 11 500 000. „Aastaks 2015 on meil eesmärk olla kõikides Euroopa riikides," avaldab ta suure plaani.

Vägikaigas Herlitz´iga
Kuigi Realister konkurente väga ei pelga, juhtus nii, et enne üle Euroopa laienemist said nad endale konkurendiks Saksa riigi osalusega Saksamaa suurima kontoritarvete tootja Herlitz´i. „Nad võtsid meie idee ja tegid täpselt sama asja mis meil! Kusjuures võtsid üks-ühele üle, isegi keemia vihikus olnud valemi viga oli sees," räägib Sten. Ent Realister pole pehmeke ja lööke vaikides ei talu. Eelmine aasta kaebasid nad Herlitz´i kohtusse. „Pikas perspektiivis võidame. Mingis mõttes teevad nad teavitustööd mõnevõrra ette ära," on ta lootusrikas. Siiski naudib Herlitz nende käivet. Rahvusvahelise kohtuasjana võtab selle lahendamine aastaid, hagi esitaja järgi algavad kohtuistungid aga Eestis.

Keegi kaikaga tööle ei aja
Realister on mõnus ettevõte, mis vähemasti noortele kindlasti ideaalse töökohana tundub. Kellelgi pole kindlaks määratud tööaega, kohal käiakse siis, kui isu on või siis, kui kokkulepitud kohtumisi peetakse. „Käime koos tiimiga kontserdil, palli mängimas, kardiga sõitmas. Töökeskkond peab olema väga soosiv, sa pead tahtma sinna kontorisse minna," räägib Sten mõttest, millest keskmine Eesti ettevõtja veel aru pole saanud. „Märkasin ükspäev, et üks Tartu noormees teeb rohkem tööd siis, kui ta meie Tallinna kontoris on. Kui ma selle kohta küsisin, ütles ta, et Tallinna kontoris on naeratavad ja sõbralikud inimesed. Ta saab sellest energiat ning suunab selle töösse. Siis hakkasin töökeskkonna peale rohkem mõtlema."

Realisteri kontoris on valitsevaks veendumuseks Richard Bransoni sõnad „Long term success will never come if profit is the only aim".

Liisa-Indra Kärt
Targa Äri Seminari ettekande põhjal.